Valdava osa Soome ökonomistide arvates on Euroopa ühisrahast eurost olnud Soomele rohkem kahju kui kasu. Ökonomistidest suurem osa on arvamusel, et vabalt kõikuva kursiga valuuta oleks ära hoidnud 2012. aasta kriisi, vahendab Helsingin Sanomat.

Soome teadusasutuste ja pankade ökonomistide arvates võib teha järelduse, et Soome seisukohalt on euro ebaõnnestunud.

Meeleolu oli hoopis teine 15 aastat tagasi 2002. aasta alguses, kui euro Soomes kasutusele võeti. Siis seisid inimesed lausa järjekorras, et euro-sedeleid pangaautomaadist kätte saada.

Majandusteadlased on juba varem hoiatanud, et ühisraha ei pruugi anda efekti, kui Euroopa Liidu ühisrahaga koos ei aeta ühist eelarvepoliitikat, ehk siis ei omata ühist eelarvet. Ühise rahapoliitika kõrval pole aga ühiseks eelarvepoliitikaks olnud poliitilist valmisolekut, kuigi ühisraha seda eeldab. Poliitilised otsused on Euroopa Liidus olnud majandusest tähtsamad.

Tollal, 15 aastat tagasi poleks keegi osanud arvata, millisesse kriisi euro kümmekond aastat hiljem satub. Probleemid ilmnesid 2010. aasta kevadel, kui Kreekale anti esimene rahasüst. Raskustes riigid vajusid üha sügavamasse kriisi, kuna keegi polnud nõus neile raha laenama. Maksejõuetus ähvardas omakorda nende riikide väljumist euro-tsoonist, mis oleks omakorda olnud suur löök poliitikutele.

Et raskustes riike aidata, loodi suur rahastusettevõte Euroopa stabiilsusmehhanism, mille eesmärk oli anda rahalist abi raskustes maadele. Abiandmisest hoolimata kriis jätkus ja 2012. aastal hoiatasid mõned pangad euro kadumise eest. Kriis pole veel möödas – 2015. aasta algul tegi Euroopa Keskpank erakorralise rahapoliitilise otsuse, millega ergutatakse inflatsiooni ja euro-tsooni majanduskasvu.

http://www.hs.fi/talous/art-2000005025886.html