Ukraina president Volodõmõr Zelenski süüdistas Donald Trumpi katses survestada Kiievit Venemaale alistuma, eskaleerides nädalapikkust tüli USA presidendiga.
Zelenski pakkus välja ka uue ettepaneku nõustuda Trumpi taotlusega lõpetada Venemaa rafineerimistehaste ründamine, mille eesmärk on võidelda kõrgete diislikütuse hindade vastu, vastutasuks suurema hulga Patriot õhutõrjerakettide tarnimise eest, vahendab Bloomberg.
„Nüüd on meil enne valimisi ohtlikud päevad,” ütles Zelenski, viidates 3. novembri USA vahevalimistele. „Minu viimane mudel oli: me ei ründa Venemaa diislit, te annate meile raketid Patriot-süsteemide jaoks, et kaitsta meie rajatisi. Aga nad tahavad lihtsalt, et me lõpetaksime diisli ründamise. Ja kui me seda ründame, siis nad ühendavad meid millestki lahti.”
Kui USA ja Ukraina suhted jõudsid uude madalseisu, kirjeldas Zelenski tema sõnul mitmeid Washingtoni ebasõbralikke samme Kiievi suunas. Nende hulka kuuluvad Starlinki internetikiiruse tahtlik aeglustamine, mis on Venemaaga võitlevatele Ukraina vägedele ülioluline, ning ballistiliste rakettide Patriot-tüüpi püüdurite niigi nappide tarnete edasilükkamine, mis on Ukraina linnadele õudusunenäoks muutunud, ütles ta pühapäeval Bloombergile antud intervjuus.
„Leian, et on astutud samme, et veenda Ukrainat alistuma,” ütles Zelenski oma kabinetis Kiievis istudes. „Ma ei ütle, et see on eesmärk, mida meie partnerid taotlevad. Ma ei taha arvata, et meie Ameerika partnerid usuvad, et sõda Venemaa vastu võiks Ukraina arvelt varem lõpetada. Aga nii see välja näeb.”
Pinged Ukraina ja USA vahel jõudsid uude haripunkti pärast seda, kui Trump sõlmis Vladimir Putiniga kokkuleppe, mille kohaselt Washington hoidub Venemaa-vastaste sanktsioonide edasisest karmistamisest vastutasuks Moskva piiratud koguses diislikütuse tarnimise eest maailmaturule, et ohjeldada hinnatõusu. Trump kutsus esile omaenda partei liikme vastureaktsiooni, kui ta reedel hilja ütles, et loobub osast uuest Venemaa-vastastest sanktsioonide seadusest, mis on nimetatud kadunud senaator Lindsey Grahami järgi.
Zelenski lisas, et suhted USA-ga võivad pärast USA vahevalimisi paraneda. „Valimiste ajal on poliitika väga agressiivne,” ütles ta. „Arvan, et praegu on tegemist piinarikka ajaga, kuid pärast valimisi elu jätkub ja usun, et läheb rahulikumaks.”
USA on nõudnud, et Kiiev lõpetaks Venemaa naftatöötlemistehaste ründamise. Trumpi administratsioon on väitnud, et need rünnakud on kaasa aidanud kõrgetele energiahindadele, eriti diislikütusele, kuigi USA sõda Iraaniga on globaalseid varusid palju rohkem mõjutanud. Ukraina on öelnud, et on valmis rafineerimistehaste ründamise lõpetama, kui Venemaa hoidub Ukraina energiainfrastruktuuri ründamisest.
Mõlemad pooled on aga jätkanud energiarajatiste ründamist ning Ukraina jätkas pärast mitmepäevast pausi, et näha, kas Venemaa järgib Trumpi väljakuulutatud energiarelvarahu. Ukraina teatas, et Venemaa väed ründasid nädalavahetusel alajaamu, jättes kümned tuhanded pered elektrita, samal ajal kui Venemaa võitles tulekahjudega Peterburi naftaterminalis ja teistes tööstusrajatistes.
Zelenski võttis sõna pärast seda, kui Ukraina kaebas, et Elon Muski omanduses olev USA-s asuv ettevõte SpaceX aeglustas Starlinki interneti kiirust Ukrainas. Satelliitinternetiteenus on Ukraina vägede jaoks ülioluline ja on olnud üks riigi peamisi lahinguvälja eeliseid sõjas Venemaa vastu, mis nüüdseks kestab viiendat aastat. Küsimusele, kes käsu andis, viitas Zelenski „võimudele, Valgele Majale”, viidates „allikatele”, mida ta ei nimetanud. Ta ütleb, et Starlinki interneti kiirus Ukrainas katkeb kiirusel üle 161 kilomeetri tunnis, samas kui väljaspool riiki töötab see piiranguteta. Vene droonid liiguvad kiirusega umbes 400 kilomeetrit tunnis.
Zelenski sõnas samuti, et USA viivitab Patriot-õhutõrjesüsteemidele mõeldud püüdurrakettide tarnimisega. Neid süsteeme kasutatakse Venemaa ballistiliste rakettide allatulistamiseks – just need raketid tekitavad Ukraina linnade taristule kõige rängemat kahju.
„Oleme relvade eest maksnud,” sealhulgas ballistiliste rakettide tõrjumiseks mõeldud rakettide eest, mis kuuluvad niinimetatud PURL-programmi, ütles Zelenski. „USA pool on andnud loa osa tarnete tegemiseks, kuid ülejäänute puhul mitte. Ja see ei ole tehniline küsimus.”
Zelenski sõnul tarnib USA praegu Ukrainale vaid 12 Patriot-süsteemi püüdurraketti kuus – see on umbes veerand sellest mahust, mida tarniti Joe Bideni administratsiooni ajal. Trumpi puhul müüb USA neid rakette Ukrainale, samas kui Bideni ajal anti neid tasuta sõjalise abina.
„Arvan, et Ameerika Ühendriikide presidendil on Putiniga tõepoolest head suhted,” ütles Zelenski. „Kuid üks asi siin ei toimi: praegusel hetkel ei suuda Trump sundida Putinit sõda lõpetama.”
Samal ajal on Zelenski tihedas kontaktis Trumpi peamiste Ukraina rahu läbirääkimistega tegelevate esindajate Jared Kushneri ja Steve Witkoffiga. Pühapäeval sõnas ta, et arutatakse järjekordset kohtumist, mis toimub tõenäoliselt veel sel nädalal. Kolmik kohtus juba septembri alguses Kiievis. Toona külastasid Kushner ja Witkoff enne Ukrainasse suundumist ja Zelenskiga läbirääkimiste pidamist esmalt Moskvat, et pidada kõnelusi Putiniga.
Pinged USA-ga saabuvad Ukraina jaoks kõige halvemal võimalikul ajal, mil riik valmistub erakordselt keeruliseks talveks.
Venemaa kasutab reaktiivmootoriga droone ning kuna Ukraina kannatab samal ajal tõsise õhutõrjerakettide puuduse all, on riik muutunud õhurünnakute lainete ees üha haavatavamaks, mis omakorda õõnestab ühiskonna moraali. Riigis esineb juba praegu tunde kestvaid elektrikatkestusi, samas kui suurimad linnad valmistuvad veelgi rängemateks häireteks – sealhulgas kütte, veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste võimalikuks katkemiseks.
Küsimusele, kuidas ta kirjeldab pingutusi suhete parandamiseks USA-ga, vastas Zelenski: „Arvan, et kui Ukraina ees seisvad võimalikud ohud on tsunami mõõtu, tuleks sekkuda juba siis, kui tegemist on alles kerge tormiga. Usun, et kaalul on palju enamat kui vaid diislikütuse tehing.”
