Eelmise 2025. aasta juulis tasus Kyyjärvi mees internetipangas nagu tavaliselt oma väikest arvet, kui tema telefoni ja internetipanga konto võtsid üle petturid. Kontroll tema telefoni üle oli üle võetud Marokost.

Peagi laekus mehe isiklikule pangakontole 38 400 eurot – summa, mille oli saatnud talle tundmatu isik, vahendab Helsingin Sanomat.

Petturid olid ohvriks valinud ka teisi soomlasi, raha kanti üle Äänekoski mehelt, kelle konto oli samuti üle võetud. Lisaks mehe isiklikule kontole võtsid petturid üle ka konto, mis kuulus ettevõttele, mida ta koos vennaga juhtis.

„Algul tühjendati minu konto ja seejärel kanti kogu raha üle meie ühiskontolt,” meenutab mees. Vendadelt varastati kokku üle 150 000 euro. Mees peab eriti hämmastavaks asjaolu, et ta polnud oma pangakoode kellelegi avaldanud.

„Alati öeldakse, et oma internetipanga ligipääsuandmeid ei tohi kellelegi teisele anda. Mina seda ei teinud, ja ometi see juhtus,” rääkis ta.

Juhtum oli osa tehingute ahelast, mille käigus liigutati raha Soome kontodelt teistele Soome kontodele ja lõpuks välismaale.

Prokuratuuri dokumentide kohaselt jätkus sündmuste käik sellega, et Kyyjärvi vendade kontolt kanti üle 150 000 euro Turu linnas elava pensionäri kontole.

Ka see Turu mees langes kuriteo ohvriks. Ta tasus parasjagu arvet tavapärasel viisil. „See oli täiesti rutiinne toiming: logisin internetipanka, maksin arve ja kinnitasin tehingu,” meenutab mees.

Pärast esmast maksekinnitust ilmus ekraanile teine ​​kinnituspalve. Mees kinnitas selle tähelepanematusest. Ta ei märganud, et enne seda oli tema kontole kantud üle 150 000 euro, mis kuulus teistele inimestele.

Tagantjärele on ta jõudnud järeldusele, et pettur oli saanud tema pangakonto üle kontrolli juba enne teise kinnituspalve ilmumist. „Tagasi vaadates mõistsin, et kui ma selle kinnitasin, oli häkker juba pangasüsteemi sisse pääsenud. Nad said teha, mida tahtsid.”

Turu mehe konto tühjendati, lisaks tema pensionisäästudele kanti kontolt Saksamaal ja Itaalias asuvatele pangakontodele ligikaudu 150 000 eurot.

Piirkonnaprokurör Tuomas Oja sõnul ei ole uurimine tuvastanud, kuidas täpselt kontodele ligi pääseti. Ta selgitab, et kui konto on kompromiteeritud, on eesmärk raha kiiresti edasi liigutada.

„Seejärel hakatakse raha ringlema panema ja lõpuks kaob see kuhugi Kesk-Euroopasse või väljapoole Euroopa Liitu,” lausus ta.

Oja märgib, et mitme konto kasutamine raskendab raha jälitamist ja kinnipidamist. Samuti aeglustab ametiasutuste tööd riigipiiride ületamine.

„Kui raha on piisavalt palju kordi edasi-tagasi liigutatud ja üle piiride viidud, ei suuda meie töövahendid sellele lihtsalt järele jõuda,” ütleb Oja.

Ta toob näiteks, et Itaaliasse saadetav külmutamiskorraldus tuleb tõlkida itaalia keelde. „Probleem on selles, et kurjategijad on süsteemist kiiremad.”

Suurem osa Soome meestelt välja petetud rahast jõudis Saksamaa kontodele ning enamik sellest võeti välja või kanti edasi, enne kui seda jõuti peatada. Prokuröri sõnul jõudis kokku ligikaudu 40 000 eurot kahele Itaalia kontole.

Üks Itaalia kontodest avati 30. juulil 2025 – vaid päev enne dokumentides kirjeldatud esimeste väidetavate kuritegude toimumist. Konto omanikuna oli märgitud 1979. aastal sündinud ja Itaalias elav naine. Naise isikut ei ole tuvastatud ega teda üle kuulatud.

Kui Itaalia ametivõimud Soome palvel raha külmutasid, oli Itaalia kontol alles veidi üle 24 000 euro, Edela-Soome esimese astme kohus on nõude tagamiseks jätnud vara aresti alla.

Ülejäänud raha saatuse kohta kindlat teavet ei ole. „Me ei suutnud nende jälile jõuda. Ma isegi ei tea, mis ülejäänud rahast sai,” ütleb Oja.

Kyyjärvi vennad on oma rahast tagasi saanud umbes kolmandiku. Üks vendadest räägib, et pank teavitas neid osa raha jälitamisest ja tagastamisest.

Mehele tundub kummaline, et politsei ei ole vendadega pärast esialgse kuriteoteate esitamist ühendust võtnud. Politsei ei ole ühendust võtnud ka Turu mehega. Ka tema sai oma pensioniraha tagasi.

Soomes on varemgi päevavalgele tulnud sarnaseid rahaülekannete ahelaid. 2024. aastal teatas keskkriminaalpolitsei telefonikelmuste seeriast, mille sihtmärgiks oli ligikaudu 70 eakat inimest ja mille käigus kaotasid ohvrid kokku üle 320 000 euro.

Praegu uuritavas asjas on kuriteos kahtlustatavad isikud endiselt tuvastamata. Juhtumeid uuritakse kui raskendavatel asjaoludel toime pandud maksevahendipettust või raskendavatel asjaoludel toime pandud pettust.

Ringkonnaprokurör Oja sõnul võib sellise pettuse ohvriks langeda igaüks. „Igaüks võib langeda pettuse ohvriks, kui olukord ja hetk on selleks sobivad – näiteks kui inimene on stressis või kiirustab.“