Ukraina sõjaväeluure asejuhi kindralmajor Vadõm Skibitski sõnul kuulub Venemaale saabunud uude Põhja-Korea vägede kontingenti – kuhu praeguseks on koondunud 8500 sõdurit – ka drooniüksus, mis võib rünnata sihtmärke Ukraina territooriumil.
Põhja-Korea, mis sõlmis kaks aastat tagasi Venemaaga NATO-tüüpi vastastikuse kaitse lepingu, on alates 2024. aasta lõpust saatnud vägesid Moskva sõjalisi operatsioone toetama. Skibitski hinnangul võidakse neilt septembris toimuval president Vladimir Putini ja tema ametivenna Kim Jong-uni kohtumisel paluda veel kuni 50 000 sõduri panustamist, vahendab CNN.
Selline samm tähendaks Moskva ja Pjongjangi vahelise sõjalise koostöö märkimisväärset laienemist ning toimub ajal, mil Ukrainal on kriitiline puudus õhutõrjevahenditest. See on järjekordne märk sellest, et Venemaa ressursid on ammendumas ja riik vajab abi, hoolimata ametlikest avaldustest oma majandusliku vastupidavuse ja sõjatööstusliku võimekuse kohta.
Skibitski sõnul on kohale toodud Põhja-Korea väed paigutatud peamiselt Venemaa Kurski oblastisse – nende hulgas on tuhatkond inseneri ja demineerijat. Samuti kuulub üksuste koosseisu 400 droonioperaatorit, kellest paljud on omandanud kogemusi varasemate lähetuste käigus ning kelle droone hakatakse tõenäoliselt kasutama nii luureks kui ka rünnakuteks sihtmärkide vastu Ukraina territooriumil.
Põhja-Korea ja Venemaa tihenevad sidemed valmistavad paljudele NATO liikmesriikidele muret, eriti pärast seda, kui president Donald Trump teatas pühapäeval Lõuna-Koreaga toimuvate sõjaväeõppuste mahu vähendamisest, et mitte ärritada Kim Jong-uni – Põhja-Korea liidrit, kellega Trump soovib taas kohtuda.
Kimi mõjukas õde Kim Yo-jong lükkas ümber väited, nagu asuksid kümned tuhanded Põhja-Korea sõdurid peagi Venemaa sõjategevust toetama, nimetades seda „alusetuks ja väljamõeldud stsenaariumiks”.
Ukraina luure andmetel ei hakka Venemaale saadetud Põhja-Korea väed Ukraina territooriumil lahingutegevuses osalema, ütles Skibitski – selle asemel tugevdavad nad Venemaa tagala-positsioone, vabastades nii Vene vägesid rünnakuteks Ukraina aladel.
Kuigi Ukraina hoiatas, et Põhja-Korea väed kasutavad nende territooriumil ründedroone esmakordselt juba eelmise 2025. aasta oktoobris, on see esimene märk sellest, et uuel vägede lainel on see võimekus olemas. Lisaks Putini tõenäolisele taotlusele rohkemate vägede saamiseks on Venemaa sõjaväes seni paigutatud või rotatsiooni korras saadetud umbes 25 000 põhjakorealast, lisas Skibitski.
Esimene Põhja-Korea missioon algas Kurski piirkonnas 2024. aasta oktoobris, et tõrjuda Ukraina sissetung, mis oli esimene Venemaa pinnal pärast natse. Põhja-Korea vaikis oma esialgse vägede saatmise kohta Venemaa sõjamasina abistamiseks, kinnitades alles 2025. aasta aprillis, et riigi sõdurid võitlevad Ukraina vastu. Hinnanguliselt saadeti kohale 10 000 põhjakorealast, kes kandsid märkimisväärseid kaotusi, olles kasutanud enesetapu-stiilis taktikat Ukraina positsioonide massiliseks ründamiseks.
Põhja-Korea valmisolek selliseid kaotusi taluda peegeldab Venemaa globaalsete liitude ulatust ja Moskva vajadust lisajõu järele. Haavatud naasid Põhja-Koreasse, et õpetada oma kolleegidele droonisõda ja tehnoloogiaga domineeritud rindejoone uut reaalsust.
Kahe riigi sidemete tugevust rõhutades on Venemaa riigimeedia viimase aasta jooksul näidanud pilte Põhja-Korea vägedest Venemaal väljaõppel ning Kim Jong-un avas aprillis Põhja-Korea Ukraina võitlejate mälestusmärgi.
Skibitski rõhutas samuti, mil määral Põhja-Korea aitab Venemaa pealetungi raketitehnoloogiaga.
Ta märkis, et enne eelmise aasta augustit oli Põhja-Korea saatnud Ukrainas kasutamiseks vähemalt 150 ballistilist raketti (tüüpi KN-23 või KN-24) ning lubanud veel 120 raketti. Kiievil on selliseid relvi üha raskem alla tulistada, kuna USA Patriot-süsteemi püüdurrakettide varud – tegemist on ühega vähestest süsteemidest, mis suudab ballistilisi rakette hävitada – on sisuliselt ammendunud.
Skibitski sõnul on tarniti neid nelikümmend ning kahtlustatakse, et kahte neist kasutati 30. juulil Dnipropetrovski oblastis Radušnes toimunud rünnakus, milles hukkus vähemalt neli sama perekonna last.
Ta ütles, et rakettide tulistamise abistamiseks on Voroneži saadetud umbes 90 inimest ning Voroneži piirkonnas asuvale Baltimori lennuväljale on maandunud kümme suurt transpordilennukit, mille pardal võisid olla Põhja-Koreast pärit raketid.
Skibitski sõnul on rakettide uuematel versioonidel suurem, 800-kilomeetrine laskekaugus, kuid need kalduvad sihtmärgist sageli 15–19 kilomeetrit kõrvale. Ta märkis, et Põhja-Korea kasutab Ukraina suunal tehtavaid laskmisi oma sihtimisvõimekuse ja lahinguosa täiustamiseks.
Skibitski sõnul on Põhja-Korea vastutasuks Venemaale inimressursi ja laskemoona tarnimise eest palunud Venemaa õhutõrjesüsteemi S-400 ning on juba saanud õhutõrje raketisüsteemi Pantsir-1.
