Sel nädalal ei saanud kuidagi varjata tühimikke Ukraina pealinna Kiievi Silpo supermarketi muidu hästi varustatud riiulitel. Müügil polnud otra, tatart, kinoad ega riisi. Puudusid nii roheline sibul kui ka pakendatud salat ning alles oli vaid üksainus närtsinud kobar koriandrit.

Esimest korda pärast 2022. aasta sissetungile järgnenud esimesi kuid kogevad linlased puudust mitmetest põhilistest toiduainetest, kuna Venemaa ballistilised raketid on tabanud kriitilise tähtsusega jaotuskeskusi, vahendab New York Times.

„See on õudusunenägu, tõeline õudusunenägu,” ütles Silpo klient, 67-aastane pensionil juuksur Nina Kiritšuk, kelle ostukärus oli leiba ja kahte sorti heeringat. „Olen ​​kohkunud. Tahtsin suhkrut osta, aga vaatasin – seda polnud. Ja seal on terve riiulivahe täiesti tühi. Ma ei läinud sinna isegi mitte vaatama. Ma ei taha seda näha ega endale meelehärmi valmistada.”

Moskva raketid tabasid 5. augustil vähemalt nelja ühe supermarketi varustusettevõtte ladu, tappes vähemalt kuus töötajat ja häirides tõsiselt toidu tarnimist mitmele poeketile. Tagajärgi on tunda peamiselt pealinnas, kuid ka kaugemates paikades, näiteks Kagu-Ukrainas asuvas Zaporižjas.

Neljapäeva varajastel tundidel ründas Venemaa taas Kiievi lähedal asuvaid toiduaineladusid, ehkki raketirünnakute tekitatud kahjustuste ulatus polnud veel selge.

Raketid on hävitanud ka ühe teise supermarketite keti lao, veebipoe Rozetka jaotuskeskuse ning Ukraina riikliku postiettevõtte sorteerimiskeskuse. Sel suvel on korduvalt tabamuse saanud ka Ukraina suurte kirjastuste laod.

Rünnakud on sagenenud õhusõja ägenedes – samal ajal kui Ukraina kasvatab oma ründevõimekust, kasutab Venemaa ära Ukraina nõrgenevat õhukaitset.

Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi 2022. aasta veebruaris väitis Kreml algusaastatel, et ründab Ukrainas vaid sõjalise tähtsusega sihtmärke, kuigi tegelikult pommitas linnu ja elektrivõrku. Nüüd on sellest teesklusest loobutud.

Ukraina kinnitab endiselt, et väldib tsiviilobjekte, kuigi on kasutanud oma kaugmaadroone Venemaa naftatööstuse – riigi majanduse mootori – vastu. Hiljuti on rünnatud ka Wildberriesi – Venemaa vaste Amazonile – ladusid, väites, et paljudel sealsetel toodetel on sõjaline kasutusotstarve.

Aastaid on kaupa täis Ukraina supermarketid olnud sümboliks sellele, kuidas riik on andnud endast parima, et säilitada Venemaa pommitamiste kiuste normaalne elu.

Kuid viimase nädala jooksul on toidukaupade ketid tunnistanud puudust. Piimatoodete, liha ja värskete toodete varud on vähenenud. Kiievi nurgapoes olid ainsad allesjäänud tooted kuus pudrust avokaadot ning mõne sibula ja küüslaugu paberjad koored. Teisest poest olid kadunud eritooted, näiteks rameni nuudlid, koos pabertaldrikute ja plastmassist söögiriistadega.

„Kas ma olen ainus, kelle jaoks need tühjad riiulid paanikat tekitama hakkavad?” postitas iluvaldkonna mõjutajaks püüdlev inimene sotsiaalmeedias, lisades, et ostis viimased neli pakki beebitoitu ühest poest pärast seda, kui need teises poes otsa said.

56-aastane Svitlana Petrõtšuk ütles, et teda teeb kõige rohkem murelikuks see, et ta ei saa oma yorkshire’i terjerile Lordile osta kindlat marki koeratoitu. Proua Petrõtšuk võttis Lordi enda juurde umbes kaks ja pool aastat tagasi, olles saanud insuldi vahetult pärast kolme läheduses toimunud Vene droonirünnakut. Arst soovitas, et koer võiks aidata stressi leevendada.

„Laovarude nappus ja asjaolu, et osa toiduaineid on praegu kaupluste riiulitelt kadunud, valmistab mulle palju vähem muret,” ütles proua Petrõtšuk. „Meie kui inimesed saame hõlpsasti hakkama selle toiduga, mis parasjagu saadaval on.”

Lordil vedas: ta leidis koeratoitu teisest poest, kuhu vaatama läks.

Toidukaupluste ketid teatasid, et loodavad kaubavarud täielikult taastada esmaspäevaks – Ukraina iseseisvuspäevaks –, ehkki neljapäevased rünnakud võivad seda raskendada.

Sotsiaalmeedias tegid mõned ukrainlased nalja Nõukogude Liidu naasmise üle. Enne selle lagunemist 1991. aastal oli selline nappus tavaline.

Mõned vanemad kliendid mäletavad Ukraina ajaloo näljahädasid, nagu oleksid need alles eile juhtunud, ning on varunud konserve ja põhilisi toiduaineid nagu suhkur, makaronid ja jahu.

„Võiksin terve kuu läbi ajada ilma midagi ostmata, välja arvatud leib,” ütles 76-aastane Olha Sljusarenko, kellel oli kombeks varusid koguda juba ammu enne sõda.

Supermarketikett Silpo on püüdnud tekkinud puudusele reageerida Ukrainale omase stoilise rahu ja musta huumoriga: süüdistatakse Venemaad, kuid ühtlasi julgustatakse inimesi vastu pidama. Oranžvalgetel siltidel on luuletused rasketest aegadest ning igas reas on tühjad kohad, kuhu kliendid saavad kirja panna oma mõtted ja tunded.

„Venemaa ___ lootis ilmselt ___ et see on meie lõpp ___ ja toob vaid kurbust, kuid siin on hoopis viha ___ uued ideed ja ___ tänulikkus ___ meie inimeste vastu,” seisis ühel sildil.

Teisel oli kirjas: „#@%# kes oskavad vaid ___ asju põletada, põletasid kahjuks ___ ka need tooted, kuid kõik, kes loovad ___ ja hoolivad, toovad juba ___ uusi siia.”

Teine supermarketikett Novus pani Kiievi poes tühja piimaleti juurde lihtsama sildi. „See toode on venemaa poolt hävitatud,” seisis seal, kusjuures riigi nimele ei raatsitud isegi suurtähte pühendada. „Uued pakendid on teel.”