Kahel soomlasel viiest puuduvad igasugused säästud ootamatute kulutuste katteks. Sellest annab tunnistust Danske Banki täna neljapäeval 20. augustil avaldatud rahalise meelerahu uuring.

Soomes on see näitaja kõrgem kui teistes Põhjamaades. Rahalise puhvrita inimeste osakaal oli Soomes 38 protsenti, samas kui Rootsis oli see 22, Taanis 21 ja Norras 18 protsenti, vahendab Yle.

Seda olukorda selgitab Soome leibkondade keeruline seis.

Danske Banki eraisikute rahaasjade ekspert Kaisa Kivipelto märgib, et palgatöötajad on alles hakkamas toibuma inflatsiooni ja intressimäärade tõusu mõjudest.

„Inimesed on kaotanud töö, mis vähendab sääste. Samal ajal on sotsiaaltoetuste kärped vähendanud madalaima sissetulekuga inimeste sääste,” sõnab ta.

See näitaja on üllatavalt kõrge, arvestades, et uuringud näitavad soomlaste viimase aja säästmistendentsi. Kivipelto märkis samuti augusti alguses, et palgad on tõusnud juba kaks aastat. Mis siis selgitab rahalise puhvri puudumist?

Eluasemelaenuga palgatöötajad on saanud säästa juba paar aastat – seda pärast perioodi, mil sääste tuli kasutada tõusvate intressimäärade katmiseks, sõnab ta.

Kivipelto sõnul peaks inimesel olema säästud, mis katavad nelja kuu kulud.

Rahaline puhver pakub turvatunnet ja kaotab vajaduse muretseda ootamatute rahaliste vajaduste pärast.

Sääste on vaja ootamatute kulutuste jaoks. Näiteks auto ostmine, pesumasina rike või lemmiklooma haigestumine võivad kaasa tuua ettenägematuid väljaminekuid.

Samas muutuvad lihtsamaks ka suured elumuutused. Näiteks on lihtsam töökohta vahetada või lahutada.

Säästude kogumisel on kõige parem kanda need eraldi kontole.

Kivipelto soovitab kõrvale panna näiteks kümme protsenti oma sissetulekust. Kui sissetulek kasvab, peaks suurenema ka säästetav summa.

Soomes on sadu tuhandeid töötuid. Nende jaoks võib säästmine olla võimatu. Enda suhtes ei tasu ka liiga karm olla, lohutab ta.