Teisipäeval, 18. augustil kiitis Läti valitsus heaks kaitseministeeriumi ettepaneku muuta riigi julgeoleku seadust – muudatused annavad riigi relvajõududele ajutise õiguse kasutada eraisikutele kuuluvat maad, kui see on riigikaitse seisukohast vajalik.

„Arvestades praegust geopoliitilist julgeolekuolukorda ja hiljutisi drooniintsidente Läti õhuruumis, on vaja luua mehhanism, mis võimaldaks õhutõrjesüsteemide kiiret paigutamist kõikjal Lätis. Muudatused tugevdavad terviklikku riigikaitset, võimaldades relvajõududel sõjalise ohu korral võimalikult kiiresti reageerida,” selgitas kaitseminister Raivis Melnis muudatuse vajalikkust.

Muudatused näevad ette, et sõjalise ohu korral on riigi relvajõudude (NBS) ülemal või tema volitatud isikul õigus otsustada kinnisvara ajutine kasutusse võtmine kuni 14 päevaks, kusjuures seda tähtaega on võimalik pikendada veel 14 päeva võrra, vahendab lsm.lv.

„Otsus kinnisvara kasutusse võtmise kohta tehakse vaid juhul, kui konkreetses olukorras on selle vara kasutamine vajalik sõjalise ohu tõrjumiseks või kaitsemeetmete rakendamiseks,” märgiti kaitseministeeriumi teates.

„Ajutiselt kasutusse võetud maadel ja nende osadel on võimalik paigutada õhutõrjesüsteeme, radareid, sideseadmeid, sõjatehnikat või vajaduse korral sõjaväeüksusi, samuti viia läbi kaitseülesannete täitmisega seotud tegevusi,” lisati teates.

Õiguslikult on uut regulatsiooni võimalik kohaldada kõikjal Lätis, mitte ainult piirialadel. Lisaks võib selline maa ajutine kasutusse võtmine toimuda ka siis, kui oht ei ole otseselt suunatud Läti vastu, kuid kujutab endast ohtu Läti riigi ja ühiskonna julgeolekule.

Seega annavad muudatused riigi relvajõududele (NBS) märkimisväärse voli võtta maad kasutusse – sisuliselt üheks kuuks. Võimalus vastutust delegeerida – iga sõjavägi on oma olemuselt organisatsioon, kus vastutus on auastmete kaudu delegeeritud kõigil tasanditel – laiendab veelgi NBS-i volitusi eraomandi suhtes.

NBS-i kohaloleku ajal omandab hõivatud kinnisvara sõjalise objekti staatuse. Seetõttu kehtivad sellele sõjalistele objektidele seatud turvapiirangud. See tähendab muu hulgas keeldu pildistada ja filmida ilma loata, vajadusel võivad sõjaväelased piirata ka maaomaniku viibimist kohapeal.

Hüvitist ei maksta, välja arvatud juhul, kui vara saab riiklike relvajõudude tegevuse tagajärjel kahjustada. Kahjude hüvitamise, vara üleandmise ja tagastamise ning otsuste vaidlustamise kord, samuti muud seonduvad küsimused on veel otsustamisel.

Tuleb märkida, et seadusemuudatuste jõustumiseks peab need veel läbi vaatama ja vastu võtma parlament Seim, kus need tõenäoliselt põhjaliku kontrolli alla langevad.

Praegu saab NBS maaomanikega kokku leppida kinnisvara kasutamises riigikaitse eesmärgil. Selline lahendus eeldab aga kokkuleppemenetlust ega sobi olukordadesse, kus sõjalise ohu tõrjumiseks tuleb otsus langetada väga lühikese aja jooksul. Uued muudatused ongi mõeldud just sellisteks olukordadeks – eelkõige vajaduseks kiiresti paigutada õhutõrjesüsteeme kohtadesse, mis võivad asuda riigile kuuluvatest maatükkidest kaugel.

Muudatuste eesmärk ei ole seega üldiselt laiendada riigi relvajõudude õigust kasutada eraomandit (kuigi see on kindlasti üks tagajärg), vaid luua õiguslik mehhanism konkreetseteks kiireloomulisteks sõjalise ohu olukordadeks.

Üksikasjalikum selgitus kavandatavate muudatuste kohta (läti keeles) on kättesaadav siin.