Režiimile lähedalseisvate isikute sõnul on Iraan kaalunud rünnakuid USA sõjaliste sihtmärkide vastu Euroopas juhul, kui Donald Trump peaks konflikti laiendama – Teheran kaalub parajasti võimalusi konflikti panuste tõstmiseks.

Kaks režiimiga seotud allikat ütlesid Financial Timesile, et Iraani väed on hinnanud võimalust rünnata USA objekte Kagu-Euroopa riikides, näiteks Bulgaarias, mis kiitis eelmisel kuul heaks oma Bezmeri lennubaasi kasutamise USA tankurlennukite jaoks.

Üks allikatest lisas, et võimalike kättemaksuobjektide hulka – juhul, kui USA peaks uuesti rünnakuid alustama – kuulub ka Küpros, kus märtsis tabas Briti lennubaasi droonirünnak.

Allikate sõnul on Iraani väed kaalunud ka võimalust rünnata Hormuzi väinas asuvaid merekaableid.

Need ähvardused peegeldavad Teherani trotslikku meeleolu – paljud režiimi liikmed peavad sõjategevuse taastumist üha enam pigem aja küsimuseks kui pelgalt teoreetiliseks võimaluseks.

Väina taasavamist puudutavad läbirääkimised on takerdunud ning Iraani kõrgeim juht ajatolla Mojtaba Khamenei nimetas eelmisel nädalal julgeoleku- ja sõjaväeametite kõrgetele kohtadele karmi joone pooldajaid. Trump ütles eile teisipäeval 18. augustil, et Teheraniga ei toimu ega ole plaanis mingeid läbirääkimisi ega vestlusi.

Iraani relvajõudude – Islami revolutsioonilise kaardiväe korpus ja teised sõjaväejuhid on hoiatanud, et uue täiemahulise konflikti korral ei piirduks Iraan oma varasema strateegiaga – rünnata USA sõjalisi objekte, energiarajatisi ja muud infrastruktuuri Lähis-Idas –, vaid võtaks sihikule ka kaugemal asuvaid objekte.

Eelmisel kuul ähvardasid Iraani kaitsjad Ühendkuningriiki seoses USA tegevusega Briti sõjaväebaasides, väites, et „iga baasi, mida kasutatakse rünnaku korraldamiseks Iraani territooriumile, käsitletakse õigustatud sihtmärgina”.

Londonis asuva mõttekoja Royal United Services Institute teadur Sidharth Kaushal kirjeldas Iraani rakettide poolt Euroopas ja mujal asuvatele sihtmärkidele kujutatavat ohtu kui „reaalset, kuid piiratud ulatusega” ohtu.

Iraan võiks Lõuna- ja Kagu-Euroopas asuvate USA objektide vastu kasutada keskmaa ballistilisi rakette (näiteks Shahabi seeria rakette), kuid Kaushali sõnul oleks neil raske pikemate vahemaade taga märkimisväärset kahju tekitada.

Asjaga kursis olevate isikute sõnul sõltuks Iraani vastusamm Washingtoni tegevusest.

Üks allikas märkis, et režiim valmistab ette plaani konflikti laiendamiseks juhuks, kui Trump viib ellu oma varasemad ähvardused rünnata Iraani taristut. USA president teatas eelmisel kuul, et Washington hävitab Iraani silla või elektrijaama iga kord, kui Islamivabariik ründab väinas mõnd laeva.

Teine allikas ütles, et USA agressiooni korral ei seaks Iraan oma vastusammudele mingeid piire. „Kui USA läheb liiga kaugele, kaitseb Iraan end iga hinna eest, väljub piirkondlikest raamidest ja ründab ka Euroopat,” sõnas allikas.

Iraan on näidanud üles valmisolekut rünnata kaugel asuvaid sihtmärke. Nädalatel pärast seda, kui USA ja Iisrael veebruaris sõjategevust alustasid, süüdistas Washington Teherani mitme raketi väljatulistamises – millest ükski ei tabanud sihtmärki – India ookeanis asuva USA ja Ühendkuningriigi ühise sõjaväebaasi Diego Garcia suunas – baas asub umbes 4000 km kaugusel.

Türgi teatas märtsis, et NATO õhutõrje oli peatanud mitu Iraanist välja tulistatud ballistilist raketti, samal ajal kui Küprosel asuvat Ühendkuningriigi Akrotiri lennubaasi tabas samal kuul droon. Lääneriikide ametnikud avaldasid toona arvamust, et tegemist oli Iraani drooniga, mille tulistasid välja piirkondlikud vahendusjõud, mitte Teheran ise.

Asjaga kursis olevad isikud märkisid, et eelmisel kuul toimunud Iraani rünnak Jordaanias asuvale USA baasile, milles hukkus kolm Ameerika sõjaväelast, oli islamivabariigi seni täpseim kaugmaarünnak ning demonstreeris riigi võimekust tabada sihtmärke suuremate vahemaade taga.

„See oli ühtlasi sõnum Euroopale: see võib saada rakettide sihtmärgiks, mistõttu peaks ta teadma, millist poolt selles sõjas valida,” ütles esimene allikas. „Väga suur viga, nagu näiteks meie infrastruktuuri tabamine, võib viia sõja piirkonnast välja ja Euroopasse.”

USA ja Iraani vahel juunis sõlmitud vastastikuse mõistmise memorandum varises eelmisel kuul kokku, kui Teheran ründas väinas laevu ning mõlemad pooled süüdistasid teineteist vahekokkuleppe rikkumises – see viis vastastikuste rünnakute seeria ja USA poolt Iraani sadamatele uuesti kehtestatud blokaadini.

Nädalaid kestnud diplomaatilised jõupingutused ei ole toonud läbimurret, mis võimaldaks veetee taasavada ja jätkata läbirääkimisi sõja lõpetamist käsitleva laiema kokkuleppe üle, ning Trump on tekkinud ummikseisu pärast üha enam pettunud.

RUSI ekspert Kaushal märkis, et kasutusele võiks võtta ka raskemaid rakette, kuid piisava lennukauguse saavutamiseks peaksid need kandma kergemat lahinguosa – mis tähendaks, et tekitatav kahju oleks minimaalne.

Ta leidis, et „tulusam oleks neil tegutseda vahendajate kaudu”; selliste rühmituste hulka kuuluvad näiteks šiiitide relvarühmitused Iraagis, Hezbollah Liibanonis ja hutid Jeemenis.

Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) ekspert Douglas Barrie ütles: „Need rünnakukatsed Diego Garcia vastu tänavu viitavad sellele, et neil on olemas relvad, mille laskekaugus ületab 2000 kilomeetrit.”

„See, kui palju selliseid relvi neil tegelikult on, on omaette küsimus, samuti on lahtine, kas nad oleksid valmis kasvõi mõnda neist kasutama, et teha mingi suurejooneline avaldus või demonstratiivne samm,” lausus ta.

„Riski all on rakettide tõrge või allatulistamine – mis kasu nad sellest siis saaksid? Mida suurem on laskekaugus, seda raskem on saavutada tõelist täpsust.”

Mõned Iraani režiimi esindajad tunnevad muret, et Teheran võib oma positsiooni üle hinnata. Paljud süsteemisisesed kõva liini pooldajad leiavad, et USA-d ei saa mis tahes kokkuleppe täitmisel usaldada ning Iraan peab Washingtonile tekitama suuremat kahju tagamaks, et USA täidaks lõpliku kokkuleppega võetud kohustusi.

Nende hulka kuulub Mohsen Rezaei – endine revolutsioonilise kaardiväe komandör, kelle Khamenei nimetas eelmisel nädalal riigi kõrgeimaks julgeolekuametnikuks.

Iraani analüütikud tõlgendasid seda sammu märgina, et sellised tegelased nagu riigi peamine läbirääkija Mohammad Bagher Ghalibaf on praeguseks kõrvale jäetud, kuna väljavaated püsiva kokkuleppe saavutamiseks tunduvad üha nigelamad.

Iraan „saadab selge sõnumi: kui te ei jõua kokkuleppele Ghalibafiga, peate asju ajama Rezaeiga”, ütles teine ​​asjaga kursis olev isik. „Sõnum on järgmine: ärge vihastage, sest mina olen vihasem kui teie.”

USA sõjaväebaaside asukohad Euroopas: