NATO valmistub üha suurema intensiivsusega võimalikuks Venemaa rünnakuks. Nagu Saksa väljaanne Bild on teada saanud, on olemas konkreetsed plaanid stsenaariumi jaoks, mille kohaselt Vladimir Putin (73) annab oma vägedele käsu tungida Balti riikidesse (Eestisse, Lätti, Leetu). NATO peamised eesmärgid on väed peatada ja Venemaad ulatuslikult nõrgestada.
Täpsemalt keskendutakse kolmele strateegiale, mille abil Lääs vastulöögi annab. Koos moodustavad need NATO maismaasõjapidamise kontseptsiooni (Nato Land Warfighting Concept). Kontseptsioon töötati välja USA majori Andrew Pingrey juhtimisel.
NATO vasturünnaku plaan
Kui Putini väed peaksid ründama Balti riike rakettide ja droonidega ning liikuma edasi tankidega – nagu nad tegid Ukrainas –, kavatseb NATO esmalt raketirünnaku peatada. Selleks kasutataks hävitajaid, rakette ja droone Venemaa raketisüsteemide hävitamiseks. Üks sihtmärk selles stsenaariumis on Kaliningrad (endine Königsberg), kuhu on paigutatud arvukalt õhutõrje- ja raketisüsteeme.
Samal ajal rajatakse Venemaa ja Valgevene piirile „autonoomne tsoon”. See on mõeldud toimima kaitsva tõkkena. Selles tsoonis võitlevad vaenlase vastu vaid droonid ja mehitamata sõjaväesõidukid, NATO sõdureid sinna ei saadeta. Kui Vene sõdurid peaksid üritama edasi liikuda, peatavad neid just need droonid ja sõidukid.
Järgmise sammuna kavatseb NATO korraldada rünnakuid Venemaa enda territooriumil. Eriüksused peavad hävitama Putini kontrolli all oleval alal asuvad olulised sõjalised ja logistilised baasid – näiteks lennuväljad, relvatehased, sillad ning raudteeliinid, mida kasutatakse vägede ja varustuse rindele toimetamiseks. Samuti plaanib NATO kaasata venelasi, kes on Putini vastu. Eesmärk on Venemaa varustusliine tõsiselt kahjustada ja häirida edasisi rünnakulaineid.
Sõjaline liit kavatseb luua ka „õhusilla”. Venemaale plaanitakse lennutada droone ja roboteid, mille ülesandeks on hävitada sihtmärke nagu lennuväljad ja sõjaväebaasid.
Oma strateegias rõhutab allianss, et ei kavatse Venemaad vallutada. Selle asemel on eesmärk suruda Venemaa ründejõud tagasi riigipiirile. Märkimisväärne on see, et NATO sõjaväelased ei soovi oma plaane saladuses hoida. Vastupidi: nende hinnangul toimib heidutus vaid siis, kui vastane – ehk Putin ja tema väed – teab täpselt, mida oodata rünnaku korral mõnele NATO riigile.
USA Euroopa ja Aafrika väejuhatuse külastuse käigus tutvustati Bildi ajakirjanikule vastavat visualiseeringut ja anti selle kohta põhjalik selgitus.
Üks USA kaitseametnik ütles Bildile järgmist:
„EFDI ei ole ühe autori looming, vaid pigem NATO ümberkujundav kontseptsioon heidutuseks tõrjumise teel (ingl deterrence by denial) maismaadomeenis. See on kogu alliansi planeerijate kuudepikkuse arendustöö tulemus.”
Samuti rõhutas ta, et kõik konkreetsed väited operatsioonide kohta, mis võiksid aset leida võimaliku konflikti korral Venemaaga, on spekulatiivsed ega kajasta NATO või USA Euroopa ja Aafrika väejuhatuse ametlikku seisukohta.
EFDI kontseptsioon keskendub muu hulgas potentsiaalsete NATO territooriumile tungimiste kiirele tuvastamisele ning andurite ja andmete ulatuslikule kasutamisele.
