Pärast seda, kui USA president Donald Trump allkirjastas juuni keskel Iraaniga vastastikuse mõistmise memorandumi, asusid administratsiooni esindajad koguma toetust kokkuleppele, millega loodeti taasavada Hormuzi väin ja alustada sõja lõpetamist.

Iraani ja Araabia ametnike sõnul pidasid Iraani karmi joone pooldajatest juhid Teheranis nõu ja töötasid välja teistsuguse plaani. Nende hinnangul oli kõnealune kokkulepe tõenäoliselt vaid USA ja Iisraeli katse leevendada survet maailmamajandusele ning võita aega hilisemaks ulatuslikumaks rünnakuks. Selle asemel, et uskuda läbirääkimistesse, pühendasid nad viimased kaks kuud valmistumisele suuremaks vastasseisuks, vahendab Wall Street Journal.

Nende sammude hulka kuulusid mõjuka Islami revolutsioonilise kaardiväe korpuse kontrolli suurendamine riigi tavaarmee üle, karastunud veteranide – kes olid osalenud sõjas Iraagiga ja varasemates siseriiklikes repressioonides – määramine võtmepositsioonidele, siseriikliku vastuluure laiendamine ning rakettide ja droonide tootmise suurendamine. Juhtkond haaras kiiresti initsiatiivi, rünnates laevu, et tugevdada Iraani kontrolli Hormuzi väina üle, ning laiendas lahingutegevuse Punasele merele, mida Saudi Araabia oli kasutanud Iraani haardest pääsemiseks Pärsia lahel.

Araabia luureametnikud on kogunud tõendeid – sealhulgas suhtlust Iraani ja selle liitlaste vahel sellistes riikides nagu Jeemen ja Iraak – strateegilise muutuse kohta riigi äärmuslikus juhtkonnas, et valmistada oma väed ette sõja laiendamiseks ja USA kahjude suurendamiseks, ütlevad teemaga tuttavad ametnikud. Iraani juhid, kes tekitavad ärevust nõrgemates Pärsia lahe riikides nagu Kuveit, räägivad üha enam vaenlase territooriumil toimuvatest rünnakuoperatsioonidest.

Nende peamine eesmärk on tekitada piisavalt valu, kui korratakse selliseid rünnakuid, mida Iraan on pidanud taluma eelmise aasta 12-päevase sõja ja jätkuva konfliktiga.

„Iraanis on ka laialt levinud arvamus, et peamine sõda pole veel alanud,” ütles Iraani valitsusele lähedane Teherani kaitseanalüütik Mohammad Hassan Sangtarash. „Seda, mida me seni oleme näinud, tõlgendatakse üha enam „vorstiviilutamise” taktika kaudu – piiratud, järkjärguline eskalatsioon, mille eesmärk on nõrgestada võimeid enne suuremat vastasseisu.”

Iraani ettevalmistused viitavad tohutule lõhele selle vahel, kuidas Washington ja Teheran seda sõja etappi tajuvad. Erinevused on toonud kaasa Iraani juhtide jäiga läbirääkimispositsiooni ja vastumeelsuse tehinguid sõlmida, mis on Trumpi pidevalt segadusse ajanud. Trump on neid hulludeks nimetanud ja valetamises süüdistanud.

Iraani valmisolek sõdida rõhutab ühtlasi sügavat usaldamatust, mis tõenäoliselt takistab mõlemal poolel lähiajal konfliktile püsiva lahenduse leidmist.

Iraani avaldustes leidub omajagu bravuuri. USA ja Iisraeli õhurünnakud on rängalt kahjustanud riigi sõjalist ja majanduslikku baasi. Juhtkonna pragmaatilisemad liikmed, sealhulgas Iraani president Masoud Pezeshkian, on korduvalt hoiatanud, et sõja lõpetamiseks tuleb sõlmida kokkulepe, mis toob kaasa sanktsioonide leevendamise – vastasel juhul ähvardab riiki majanduse kokkuvarisemine.

Samas taastab Iraan oma infrastruktuuri ja ligipääsu raketibaasidele oodatust palju kiiremini, mis teeb olukorraga kursis olevad Iisraeli ametnikud murelikuks. Samuti on riik edukalt rünnanud USA baase ning säilitanud piisava löögijõu, et ohustada laevu ja Pärsia lahe piirkonna energiataristut. Araabia riikide ametnikud valmistuvad jätkuvaks sõjategevuseks ja pikaajaliseks häireks energiatarnetes.

Režiimi jaoks on „sõda vaikimisi olekuks”, ütles endine USA kõrge diplomaat ja Iraaniga peetud tuumakõneluste läbirääkija Alan Eyre. „Iraan jätkab sõjaaegses režiimis, valmistudes järgmiseks rünnakuks.”

Kui Trump allkirjastas 17. juunil Prantsusmaal Versailles’ lossis Iraaniga vastastikuse mõistmise memorandumi, näis, et suurimaks takistuseks saab Ameerika kriitikute veenmine, et kokkulepe pole Teherani suhtes liialt helde.

Kokkulepe nägi ette sanktsioonidest vabastamist, mis võimaldanuks Iraanil naftat müüa, ligipääsu miljarditele dollaritele külmutatud rahalistele vahenditele ning väljavaadet 300 miljardi dollari suurusele fondile riigi ülesehitamiseks. Iraani peamine kohustus oli avada Hormuzi väin laevaliiklusele ning seejärel pidada heas usus läbirääkimisi oma tuumaprogrammi üle.

Kui Iraan hakkas kolm nädalat hiljem juuli alguses tulistama laevu, mida USA läbi väina saatis, tuli see USA-le ootamatusena.

„Need Iraani äärmiselt ohtlikud inimesed – nad on haiged,” ütles Trump, kes nimetas Iraani juhte ka inimrämpsuks. „Nendega on midagi valesti.”

Tegelikult ajas Iraan kahetist poliitikat. Samal ajal, kui tema diplomaadid taotlesid USA-ga rahulepet, astus Iraani juht Mojtaba Khamenei samme julgeolekuaparaadi ettevalmistamiseks ulatuslikumaks vastasseisuks, mille võis algatada Teheran ise.

Revolutsioonikaart kasutas vastastikuse mõistmise memorandumiga loodud rahu, et luua piirkonna liitlasvägedega alus rünnakute suurendamiseks, saates Iraaki, Jeemeni ja Liibanoni nõunikke plaane arutama, ütlesid hiljutiste Araabia luureandmetega tuttavad ametnikud.

Luureandmed, sealhulgas pealtkuulatud side näitasid, et Revolutsioonikaart saatis Jeemeni huthide kontrolli all olevatele aladele komandöre, et kavandada süvendatud vastasseisu Saudi Araabiaga koostöös Iraagi relvarühmitustega, keda toetab ka Iraan.

Revolutsioonikaart juhendas rakettide, mereväerelvade ja drooniheitjate paigutamist Punase mere ääres asuvatele positsioonidele. Samuti andis see Jeemeni mässulistele luureandmeid, sihtmärkide nimekirju, sealhulgas Saudi Araabia sadamaid ja energiarajatisi, ning nõuandeid Saudi Araabia vasturünnaku eest varjumiseks, ütlesid ametnikud.

Selle tulemuseks olid lahingud, mis eskaleerusid juuli lõpuni. Huthid ründasid Saudi Araabia toetatud Jeemeni valitsusvägesid ja kuulutasid Bab al-Mandebi väina, mis ühendab Punast merd maailmaturgudega, Saudi Araabiale suletuks. Sõjaväeline rühmitus on tulistanud Saudi laevu, mis on raskendanud kuningriigi püüdlusi oma naftat eksportida ja suurendanud tarneohte ülemaailmsetel turgudel.

Umbes samal ajal teatas Saudi Araabia, et Iraani toetatud relvarühmitused Iraagis on korraldanud droonirünnakuid riigi naftarajatiste vastu.

Ametnike sõnul ähvardas revolutsiooniline kaardivägi Pärsia lahe riike nende energiarajatiste hävitamisega juhuks, kui USA peaks ründama sarnaseid objekte Iraanis – seejuures saadeti Araabia riikidele isegi üksikasjalikud nimekirjad konkreetsetest sihtmärkidest.

Iraan eskaleeris ka oma rünnakuid Ameerika vägede vastu. Teheran üllatas USA-d, tulistades konflikti vaiksemas seisus Jordaania pihta viis ballistilist raketti. Rünnak toimus kaks nädalat pärast seda, kui järjekordne Iraani rünnak Jordaanias tappis kolm USA sõjaväelast.

Pärsia lahe piirkonna ametnikud muutusid üha ärevamaks, nähes rünnakute ulatuse kasvu ja seda, kuidas Iraani raketid möödusid USA kaitseliinidest ning tabasid täpsemalt sihtmärke Jordaanias, Kuveidis ja Bahreinis. Lahingud jätkusid ka augustis, kus Iraan ründas viimase kahe nädala jooksul kuut Araabia Ühendemiraatide laeva, kui need üritasid Hormuzi väina läbida.

„Me kasutasime relvarahuperioodi täiel määral ära,” ütles revolutsioonilise kaardiväe pressiesindaja brigaadikindral Hossein Mohebbi juulis kaardiväega seotud uudisteagentuurile Tasnim antud intervjuus. „Me suurendasime oma võimekust, kiirendasime rakettide tootmist ja parandasime rakettide täpsust.”

Kulisside taga valmistas kõrgeim juht Khamenei oma vägesid ette agressiivsemaks võitluseks, määrates nädal tagasi avalikustatud ümberkorralduse käigus seitse võtmetähtsusega julgeolekujuhti juhtima uuendatud sõjaväe- ja repressiivasutusi.

Ametisse nimetamised kaasnesid agressiivsete eesmärkidega, mis hõlmasid sõjalise juhtimisahela tihendamist, ideoloogilise politsei muutmist naabruskonna luureagentuuriks ja rõhuasetust ründavale lähenemisele.

Iraani valitsuse nõunikud näevad vastasseisu järgmist etappi, mis ulatub tavapärasest sõjapidamisest kaugemale ja hõlmab ka väliseid katseid õhutada siseriiklikke rahutusi. Valitsus surus jaanuaris jõhkralt maha protestid riigi majanduskriisi vastu ning kardab, et on vaid aja küsimus, millal jätkuv halvenemine USA surve all toob meeleavaldajad tagasi tänavatele.

Khamenei kindlustas ka evolutsioonilise kaardiväe mõju regulaararmee üle, ühendades kahe sõjaväeharu kontrolli brigaadikindral Ali Abdollahi juhtimisel. Abdollahi on veteranist revolutsioonilise kaardiväe kõrgem ülemjuhataja ja sõjaväeline juht, kes on agressiivselt propageerinud rünnakuid Araabia riikide vastu, kus asuvad USA baasid Pärsia lahe ääres.

Uus revolutsioonilise kaardiväe ülemjuhataja Ahmad Vahidi, kes on mitteametlikult ametis olnud alates märtsist, sai ametliku ametikoha ja talle anti ülesandeks võimsad pealetungioperatsioonid vaenlase vastu, öeldi esmaspäeval tema ametisse nimetamise määruses. Järgmisel päeval ütles Vahidi nõunik kindral Mohammad Reza Naghdi, et paramilitaarne jõud peab olema valmis operatsioonideks vaenlase territooriumil.

„Vahidi edutamine on kooskõlas juhtkonnaga, kes valmistab julgeolekuaparaati ette pigem pikaajaliseks vastasseisuks kui naasmiseks tavapärase rahuaja poliitika juurde,” ütles Tennessee ülikooli Chattanooga linnakus tegutsev Iraani julgeolekuteenistuste ekspert Saeid Golkar.

Iraani ametnike ja avalike avalduste kohaselt on Revolutsioonikaart – ligi 200 000 meheline relvajõud – välja töötanud uued plaanid edasiseks eskaleerimiseks, sealhulgas ennetavad löögid. Variantide hulgas on internetikaablite saboteerimine Pärsia lahes, poliitilise rahutuse tekitamine šiiitide kogukondadega riikides nagu Kuveit ja Bahrein, ning potentsiaalselt isegi maapealsed operatsioonid Kuveidis.

Kuveit suhtub nendesse riskidesse tõsiselt. Mai alguses teatas pisike Pärsia lahe šeigiriik, et tema julgeolekujõud olid peatanud kuus Revolutsioonikaardi sõdurit, kes kasutasid renditud kalalaeva, et randuda Kuveidi saarel, mida eraldab Iraanist vaid õhuke riba Iraagi territooriumiga. Mõned Iraani poliitikud on väitnud, et Revolutsioonikaart võiks korraldada maapealseid rünnakuid Lõuna-Iraagi kaudu, kui USA peaks ähvardama Iraani territooriumi, näiteks Khargi saart.

Mõned Pärsia lahe ametnikud ütlesid, et Iraani hiljutine käitumine õhutab ebakindlust suhetes palju suurema ja äsja agressiivsema naabriga pärast sõda. Nende sõnul on endiselt raske hinnata kahju ulatust, mida USA ja Iisrael Revolutsioonikaardi võimekusele tekitasid. Sellegipoolest on selge, et organisatsiooni pole alistada suudetud ega heidutatud ning selle haare Hormuzi üle on tugevdanud selle piirkondlikku positsiooni, ütlesid nad.

See olukord on ajendanud Pärsia lahe riike toetama isegi ebasoodsaid kokkuleppeid – sealhulgas selliseid, mis tunnistaksid Iraani kontrolli väina üle –, kui see aitaks ära hoida edasist eskaleerumist. Samas kasvab piirkonna liidrite seas rahulolematus selle üle, et diplomaatilistele sammudele vaatamata ei ole Teherani käitumises toimunud põhimõttelisi muutusi.

Nende sõnul näib Iraani julgeolekule keskendunud juhtkond oma nõudmistes üha enesekindlamaks muutuvat.

Läbirääkimiste vahendajad teatasid, et Iraani diplomaadid leppisid kuu alguses Omaaniga kokku plaanis luua ja hallata Hormuzi väina läbivaid marsruute, mis võimaldaksid väina järk-järgulist taasavamist. Need püüdlused nurjas aga revolutsiooniline kaardivägi, mis jätkas rünnakuid laevade vastu.

USA ametnike sõnul on Trump läbirääkimiste takerdumise ja Iraani jätkuva konfrontatsiooni tõttu võtnud ootava hoiaku, et näha, kas sanktsioonidest ja mereväe blokaadist tulenev majanduslik surve pehmendab Iraani seisukohta.

Samas suhtuvad Iraani juhid Trumpi motiividesse äärmise umbusuga ning on asunud ellu viima ellujäämisele suunatud majanduspoliitikat, mille eesmärk on vastu pidada.

Iraani peamiste läbirääkijate lähikondsed on hoiatanud, et rahuläbirääkimised võivad osutuda vaid vahepalaks enne uut konflikti. Iraani pealäbirääkija Mohammad Bagher Ghalibafi strateegiline nõunik Mehdi Mohammadi kirjeldas teisipäeval valitsevat patiseisu kui vaikust enne tormi.

Varasemas sotsiaalmeedia postituses märkis Mohammadi, et jätkuva konflikti üheks ajendiks on „põlvkondlik veretasu projekt” seoses kõrgeima juhi Ali Khamenei – Mojtaba isa – hukkumisega sõja algusfaasi rünnakutes.

„Iraani rahval on Trumpiga veel palju klaarimata arveid,” ütles Mohammadi, kes kuulub samuti Iraani läbirääkimismeeskonda. „Iraan on valmis suureks vastasseisuks.”