Reedel Balvi piirkonnas alla tulistatud droon sisenes Läti õhuruumi Valgevene poolt, ütles kaitseminister Raivis Melnis tänase esmaspäeva 17. augusti hommikul Läti televisioonile antud intervjuus.
Balvi omavalitsusest on leitud drooni vrakiosad ja eksperdid tegelevad nende uurimisega. Drooni päritolu pole ametlikult kinnitatud, kuid tõenäoliselt on tegemist Ukraina drooniga, mis oli teel ründama sihtmärke Venemaal, kuid mille kurssi muutsid Venemaa elektroonilise sõjapidamise vastumeetmed, vahendab lsm.lv.
Melnis rõhutas, et Läti territooriumile sisenevaid droone tulistatakse ka edaspidi alla, kuna see on seotud elanike ja nende vara turvalisusega.
„Droonide sisenemise oht on olemas. Ukraina jätkab end kaitstes droonirünnakuid Venemaa territooriumil asuvate sihtmärkide vastu, samal ajal kui Venemaa rakendab vastumeetmeid,” kommenteeris Melnis.
Küsimusele, kuidas edeneb droonitõrjesüsteemide ja radarite hankimine ning paigaldamine, vastas kaitseminister, et praegu on neid riigipiiril ebapiisaval hulgal. Samas märkis ta, et septembri lõpuks on plaanis paigutada kogu Venemaa ja Valgevenega piirnevale alale Lätis toodetud seadmed.
„Liigume vastavalt plaanile. Täna kohtun ma rahvuslike relvajõudude esindajatega – vaatame üle praeguse olukorra ja hindame, kas plaanis on vaja teha mingeid muudatusi,” ütles Melnis.
Samal ajal on sotsiaalmeedias puhkenud vaidlus peaminister Andris Kulbergsi (Ühendatud Nimekiri) ja endise kaitseministri Andris Sprūdsi (Progressiivsed) vahel, viimane astus ametist tagasi pärast varasemat drooniintsidenti. Nad läksid tülli vastastikuste süüdistuste tõttu, mis puudutasid droonitõrjesüsteemide hanget – Sprūds väitis, et Kulbergs levitab teadlikult desinformatsiooni.
Melnis selgitas, et teema puudutab Läti ettevõtte Origin Robotics tõrjedroone, mida praegu katsetatakse ja mille ostmist alustati 2025. aasta lõpus.
Sprūdsi sõnul tuleb nende täielikuks integreerimiseks Läti õhukaitsesüsteemi lisada neile lõhkeaine. Ta märkis, et droonide lõhkeainega varustamiseks valiti kaks teed: kaasata riiklikud relvajõud ja olemasolevad lõhkeained ning samal ajal otsida lahendusi rahvusvahelisteks tarneteks vastavalt NATO standarditele.
Küsimusele, kas hangetes esines puudujääke, vastas Melnis jaatavalt selles osas, et tõrjedroonidele ei ostetud algselt lõhkepeasid. Lõhkepeade hankimise ülesanne tekkis alles hiljem. Seetõttu käib praegu nende droonitõrjesüsteemide jaoks tööstuslikult toodetud lõhkepeade hankeprotsess.
Küsimusele, kas olukord, kus tõrjedroonidel puudus plahvatusvõime, kujutas endast hooletust, vastas Melnis eitavalt.
„Võib-olla jäi vajaka arutelust ja vastastikusest mõistmisest ministeeriumi ja relvajõudude vahel,” ütles ta. „Ma ei näe siin hooletust. Lahendusi võib olla mitmesuguseid, kuid me peame otsima kõige ohutumat ja tõhusamat viisi Läti lahinguvõime tugevdamiseks,” rõhutas kaitseminister.
