Venemaa on rajanud salajased baasid, kust saab välja saata võimsaid droone sügavale NATO territooriumile.

Väljaande Telegraph uurimus paljastab kümme Kremli baasi, kuhu on rajatud uued stardiplatvormid Moskva kõige moodsamate kaugmaadroonide jaoks.

Mõnda neist baasidest kasutatakse juba Ukraina ründamiseks, nende lähedus piirile hõlbustab massilisi õhurünnakuid, mis suunatakse läbi Kiievi nõrgeneva õhukaitse.

Samas kujutavad need pikaajalist ohtu ka NATO liitlastele, mis on Vladimir Putini kõrgtehnoloogiliste ründedroonide tegevusulatuses.

Analüütikud hoiatavad, et sõja korral võidakse seda kiiresti arenevat tehnoloogiat kasutada ka Euroopa vastu, sest mõnest baasist ulatuvad Venemaa võimsaimad droonid Varssavini.

Euroopa ja USA luureametnikud usuvad, et Venemaa kaalub relvastatud provokatsiooni Poola territooriumil, raketi- või droonirünnakuid kriitilise tähtsusega taristule või nn valelipuoperatsioone, milles süüdistatakse Ukrainat.

NATO ametnik ütles väljaandele Telegraph, et sõjaline allianss on „valmis kaitsma liitlaste territooriumi iga viimast kui tolli” ning jätkab „oma valmisoleku suurendamist, et heidutada mis tahes ohtu – sealhulgas droonidest lähtuvat – ja selle eest kaitsta”.

Lekkinud dokumentide ja satelliidipiltide põhjal tuvastas Telegraph Venemaa piiril Valgevene ja Ukrainaga vähemalt 59 uut stardiplatvormi – mehaanilist juhtrada, mida kasutatakse fikseeritud tiivaga droonide õhkutõusuks traditsioonilise lennuraja asemel.

Mõned droonikeskused on rajatud endistesse sõjaväebaasidesse ja tsiviillennujaamadesse, samas kui täiendavad stardiplatvormid on loodud Venemaa maapiirkondadesse.

Drooniluureettevõtte DroneSec analüüsitud satelliidipildid näitasid, et umbes 20 vastpaigaldatud stardiplatvormi olid tavapärasest pikemad, mis viitab nende võimekusele välja saata Kremli uusimaid kaugmaa-ründedroone.

Moskva on kiirendatud korras täiustanud oma versiooni Iraani droonist Shahed ning võtnud kasutusele uuemad ja kiiremad reaktiivmootoriga mudelid, mis suudavad tabada sihtmärke u 1000 km kaugusel. Nende uute mudelite kasutamine tuvastatud baasidest võimaldaks Putinil korraldada rünnakuid Poola pealinna vastu.

Pole mingeid viiteid sellele, et Venemaa sellist rünnakut kavandaks, kuid NATO juhid valmistuvad võimalikuks tuleviku-konfliktiks.

Kreml väidab, et droonide aeglasemad ja vanemad versioonid võiksid isegi Ühendkuningriigi rannikuni jõuda, kuid on väga tõenäoline, et kõik katsed nendest baasidest Suurbritanniat rünnata suudetaks tõrjuda.

Veebi lekkinud Ukraina valitsuse dokumentide kohaselt suudavad uusimad versioonid – Geran-4 ja Geran-5 – kanda 90-kilogrammist lahingumoona ning lennata piisavalt kiiresti, et pääseda õhutõrjesüsteemide haardest. Ukraina sõjaväeluure (GUR) on samuti hoiatanud, et Venemaa varustab Geran-droone õhk-õhk-tüüpi rakettidega, et rünnata Kiievit kaitsvaid õhusõidukeid.

Satelliidipildid näitavad kõrgtehnoloogiliste droonide arvu märkimisväärset kasvu, ühes baasis on piisavalt hoiuruumi, et seal saaks korraga hoida üle 1000 drooni. Mitmes strateegiliselt olulises kohas rajatakse täiendavaid stardiplatvorme, mis rõhutab Moskva ambitsiooni droonidega seotud ohtu suurendada.

Telegraphile teadaolevalt on baase varustanud mitmed üle kogu riigi paiknevad laskemoonatehased, sealhulgas Alabuga erimajandustsoon – Venemaa droonitootmiskompleks, kus valmistatakse 6000 drooni aastas.

Kreml on oma droonivõrgustikku märkimisväärselt laiendanud, püüdes rünnata Ukrainat ja seada NATO riigid selliste rünnakute ohtu, ütles satelliidipilte analüüsinud ettevõtte DroneSec tegevjuht ja asutaja Mike Monnik.

Monnik lisas: „See stardipaiga laiendus näitab, kuidas Venemaa on suurendanud oma võimekust saata teele rohkem droone, kasutades samal ajal tehnoloogiat, mis muudab kasutatavad droonitüübid raskemini allatulistatavaks.

Need kaks tegurit kokku võimaldavad Venemaal kasutada Ukraina ründamiseks üha suuremat hulka mehitamata õhusõidukite süsteeme ning raskendavad Ukraina vägede jaoks uuemate Vene droonimudelite allatulistamist.”

NATO ametnik ütles väljaandele Telegraph: „Droonid on tänapäeva sõjapidamise olemust põhjalikult muutnud ja neist on saanud lahinguväljal otsustav tegur.”

„Laiendame kiiresti oma võimekust droone suuremahuliselt toota, käitada ja kahjutuks teha,” sõnas ta.

Väljaande Telegraph uurimus kirjeldab üksikasjalikult Kremli droonivõimekuse kiiret laiendamist ja tõstatab murettekitavaid küsimusi Putini ambitsiooni kohta suurendada ohtu NATO liitlastele.

Avalikest allikatest pärinevad jälgimisandmed näitavad, et seitset Telegraphi tuvastatud objekti kasutati Moskva hiljutiste Kiievi-suunaliste rünnakute ajal.