Ukraina on kui sõel – meie abisaadetistest on kõrvale toimetatud 800 000 ühikut relvastust. Samal ajal on mustale turule tungimas maffia: „Huvi pakuvad droonid.”
Alates 2022. aastast on kaduma läinud või varastatud 780 465 ühikut relvastust, kusjuures ainuüksi 2026. aasta esimese viie kuuga kadus neist 149 000. Enamik relvi kadus Mõkolaivi, Kiievi ja Donetski oblastis, vahendab Il Fatto Quotidiano.
Cosa Nostra liikmed püüavad taastada oma „kvaliteetset relvaarsenali”, kasutades muu hulgas relvi, mis on kõrvale toimetatud Vene-Ukraina rindelt – piirkonnast, kust on viimase nelja aasta jooksul kaduma läinud ligi 800 000 ühikut relvastust. „Oleme teadlikud maffia huvist keerukamate relvade vastu, pidades silmas eelkõige sõja käigus tekkinud mustalt turult pärinevat relvastust,” – sellise hoiatuse andis Palermo prokurör Maurizio de Lucia maffiavastase komisjoni ees. Tema sõnad tähistavad olulist muutust: seni polnud mingeid märke sellest, et maffiaorganisatsioonid tunneksid otsest huvi selliste seadmete vastu nagu miine heitvad droonid. Tegemist on õhusõidukitega, mida on kohandatud lõhkekehade kandmiseks ja allaviskamiseks. Miks kavatseb Cosa Nostra selliseid relvi hankida ja kuidas plaanib ta seda kasutada?
Mafiavastase komisjoni ees tunnistusi andes palus de Lucia, et arutelu maffiabosside uute strateegiate üle – perioodil, mida iseloomustab vägivalla uuspuhang – toimuks kinniste uste taga. Kaks nädalat tagasi pidas Palermo prokuratuur kinni 22 inimest, keda süüdistatakse kuulumises niinimetatud Kalašnikovi jõuku – rühmitusse, mis kasutas väljapressimiseks automaatrelvi. Uurimine tuvastas, et hirmutamistegevust juhtis vanglas viibiv Salvatore Verga. Mobiiltelefoni vahendusel korraldas ta sõjaväeklassi automaatide – mis osteti Apuulias vahendajatelt, kes olid need hankinud endisest Jugoslaaviast – toimetamise Palermosse. „Nad on valmis pidama sõda kelle tahes vastu…,” kirjeldas koostööd tegev endine jõuguliige Alessio D’Agostino. Il Fatto andmetel üritas Verga hankida ka miine heitvat drooni. Läbirääkimised olid pooleli, kui uurijad sekkusid, praegu jätkatakse uurimist, et selgitada välja, kes palus Vergal nii keerukat relva hankida ja mis eesmärgil seda eelkõige teha sooviti.
See juhtum – mida uurib ka riiklik maffiavastane prokuratuur – kinnitab hüpoteesi, mille Europol ja Eurojust püstitasid juba 2022. aastal: organiseeritud kuritegevuse rühmitused on sisenemas Ukraina sõja tõttu tekkinud relvade mustale turule. Kiievi relvavarud on tegelikult kui sõel: portaali opendatabot.ua avaldatud siseministeeriumi andmetel on alates 2022. aastast kaduma läinud või varastatud 780 465 relva, kusjuures ainuüksi 2026. aasta esimese viie kuuga kadus neist 149 000. Enamik neist kadumistest olid Mõkolaivi, Kiievi ja Donetski oblastis.
Et mõista, kuhu vähemalt osa neist relvadest satub, piisab vaid Ukraina ajakirjanduse jälgimisest: märtsi ja mai vahel viidi läbi vähemalt kolm julgeolekuteenistuse operatsiooni, mille käigus peeti kinni tegevväelasi ja endisi sõjaväelasi, neid süüdistati katses müüa rindejoonelt kõrvale toimetatud laskemoona, miine, automaate ja granaadiheitjaid. Kellele need mõeldud olid? Seda on võimatu kindlalt öelda, kuid Hispaania uurijad kahtlustavad, et osa neist võis sattuda Andaluusias asuvasse Marbellasse, kus narkokaupmehed on politseinike pihta tulistanud AK-47 automaatidest. Hispaania politsei (Policía Nacional) ja tsiviilkaardi (Guardia Civil) hinnangul on „suur tõenäosus”, et 5,56 mm NATO kaliibriga padrunid pärinesid Ukrainast. Sellest teatas juunis Saksamaa ringhäälingu ARD uuriv saade Report Mainz. Relvade endi päritolu osas püsib aga ebakindlus, kuna neil – erinevalt laskemoonast – on harva loetavad seerianumbrid. Seose tõestamine on seevastu peaaegu võimatu.
Saksamaa föderaalne kriminaalpolitsei on tunnistanud, et jälgitavust takistavad oluliselt puuduvad märgistused ja ebatäielikud andmed. Euroopa poolt Kiievile tarnitud varustuse seerianumbrite nimekirja ei koostatudki. Põhjus peitub 2025. aasta veebruarist pärinevas EL-i nõukogu dokumendis: takistuste loetelus on esimesel kohal Ukrainasse suunatud ekspordiga seotud konfidentsiaalsus. Teisel kohal on „poliitiline huvi” – riigid ei soovi avalikustada, mida nad on Kiievile saatnud. Moskva on seda lünka aastaid ära kasutanud.
Ukraina desinformatsiooni vastu võitlemise keskus on lükanud ümber väited Lääne relvade edasimüügist mustal turul, nimetades neid väljamõeldisteks, ning rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastane algatus (Global Initiative Against Transnational Organized Crime), mis on relvavoogusid jälginud alates 2023. aastast, ei ole tuvastanud ühtegi „kinnitatud juhtumit relvade ebaseaduslikust käitlemisest”. Seetõttu ei ole Rootsis, Taanis, Soomes ega Balti riikides relvade konfiskeerimisest teatatud, selliseid väiteid peetakse võimalikuks propagandaks.
Põhja-Euroopas liiguvad ettevalmistused siiski vastupidises suunas. Poola politsei eeldab, et pärast sõja lõppu jõuab mustale turule suur hulk relvi. Eelmise 2025. aasta juunis tõi OSCE Stockholmi Ukraina delegatsiooni, kuhu kuulusid politsei-, tolli- ja piirivalveametnikud, et õpetada neid relvi jälgima. Samal ajal hoiatas EL-i komisjoni siseasjade peadirektoraat nõukogu relvaekspordi töörühmale saadetud aruandes: „Peame olema valmis,” kuna tõenäoliselt hakkavad relvi ebaseaduslikult käitlema kuritegelikud rühmitused.
