Saudi Araabia sisenes eile kolmapäeval 29. juulil USA-Iraani sõtta õhurünnakutega Iraagis. Analüütikute sõnul näitas hilinenud sisenemine kuus kuud pärast sõja algust, millise raskusega kuningriik silmitsi seisab, püüdes rünnakuid ära hoida, ilma et riik laiemasse konflikti segataks.
Kuningriigi kaitseministeerium teatas õhurünnakutest, süüdistades sel nädalal Saudi Araabia naftarajatiste ründamises Iraani toetatud võitlejaid. Ükski Iraagi võitleja pole nende rünnakute eest vastutust võtnud, vahendab New York Times.
Iraagi riikliku julgeoleku nõukogu teatas avalduses, et rünnakud põhjustasid mitmete süütute inimeste surma ja vigastusi ning Iraagi peaminister Ali al-Zaidi nimetas rünnakuid vastuvõetamatuks agressiooniks.
Saudi valitsuse avaldused näisid aga olevat innukad kujutama rünnakuid pigem piiratud reaktsioonina konkreetsetele rünnakutele kui sisenemisena laiemasse USA ja Iisraeli sõtta Iraaniga.
„Kuningriik kinnitab, et ta ei taotle eskalatsiooni, kuid vastab igale agressioonile,” ütles Saudi kaitseministeeriumi pressiesindaja kindralmajor Turki al-Malki.
Oma avalduses rõhutas ta enesekaitseõigust ja tsiteeris Koraani rida, mis kutsub usklikke üles ründama samal viisil neid, kes neid ründavad.
Tema sõnavõtt tõi esile dilemma, millega Saudi Araabia on silmitsi seisnud alates sellest, kui Ameerika Ühendriigid ja Iisrael ründasid veebruaris Iraani, vallandades kogu piirkonda hõlmava sõjalise konflikti ning ohustades kuningriigi julgeolekut ja majanduslikke ambitsioone. Kuigi Saudi Araabial on Iraaniga pikka aega olnud vaenulikud suhted, olid Saudi ametnikud juba aastaid püüdnud suhteid soojendada, pidades seda kõige pragmaatilisemaks viisiks Iraanist lähtuva ohuga toimetulekuks.
Sõda nurjas need diplomaatilised püüdlused. Vastusena USA rünnakutele tulistas Iraan tuhandeid rakette ja saatis droone Pärsia lahe riikide pihta, kus asuvad USA sõjaväebaasid – sealhulgas Saudi Araabia suunal.
Sel kuul sattus kuningriik taas vastasseisu Jeemenis tegutseva Iraani toetatud huttide relvarühmitusega, mis on võtnud vastutuse mitme Saudi Araabia territooriumil toimunud rünnaku eest ja kuulutanud välja blokaadi Saudi Araabia naftatankeritele Punasel merel.
Analüütikute hinnangul nägi Saudi Araabia kroonprints Mohammed bin Salman Iraani võimalikus nõrgenemises küll eeliseid, kuid tegelikkuses on sõda kujutanud endast suurt ohtu tema plaanidele muuta Saudi Araabia äri- ja turismikeskuseks.
Samuti on sõda toonud Saudi Araabiale kaasa majanduslikku kahju, piirates naftaekspordi marsruute, mis on riigi eelarve elutähtsaks allikaks. Konflikti venimine on pingestanud kuningriigi suhteid Trumpi administratsiooniga, kuna USA ja Saudi Araabia ametnike seisukohad piirkonna julgeoleku tagamise osas on üha enam lahku läinud.
Saudi Araabia ja USA ühised rünnakud tähistasid esimest korda, mil kuningriik tunnistas oma otsest osalust USA sõjalises tegevuses, ehkki Saudi Araabia oli sõja varasemas faasis sooritanud salajasi rünnakuid Iraani vastu.
Washingtonis tegutseva uurimisorganisatsiooni Gulf International Forum vanemteadur Abdulaziz Alghashian märkis, et Saudi Araabia juhtkond otsustas tõenäoliselt sel nädalal avalikult tegutseda, kuna mõistis: nende vastumeelsust sõtta sekkuda on ekslikult tõlgendatud kui rünnakute vaikivat aktsepteerimist.
Kuningriik püüab nüüd kõigile oma vaenlastele edastada sõnumit, et Saudi Araabia ründamisega kaasnevad tagajärjed, ütles ta.
Saudi Araabia õhujõudude erukindral ja kaitseanalüütik Faisal Al-Hamad nimetas seda katseks tõmmata selged „punased jooned”, et heidutada edasisi rünnakuid.
See on esimene kord, kui Saudi Araabia on tunnistanud rünnakuid Iraagis tegutsevate relvarühmituste vastu, märkis Rahvusvahelise Strateegiliste Uuringute Instituudi (IISS) Lähis-Ida poliitika vanemteadur Hasan Alhasan.
Rünnakuid võib tõlgendada ka hoiatusena Iraanile, et olukorra edasine eskaleerimine võib sundida Saudi Araabia juhtkonda veelgi tihedamalt USA-ga joonduma, lisas ta.
