Mõttekoja Globsec strateegilise poliitika ja julgeoleku eksperdi Maksym Beznosiuki sõnul näib Eesti olevat Venemaa praegu Euroopas läbiviidavate mõjutusoperatsioonide esirinnas.

Hiljutise hinnangu kohaselt ei ole käimasolevate sõjaliste operatsioonide tõttu Ukraina rindel Venemaal praegu mingit võimalust riskida otsese vastasseisuga NATO alliansiga.

Sel põhjusel pöördub Kreml tõenäoliselt odava hübriidsõja poole, eriti alliansi idatiival.

Beznosiuk toob muuhulgas esile, et Lääne luurearuanded näitavad Venemaa sabotaažikatsete neljakordset suurenemist kogu Euroopas alates 2024. aasta algusest võrreldes varasemate aastatega.

„Otsese sõja riskimise asemel NATO riikidega on kampaania eesmärk testida liitlaste reageerimisläve, destabiliseerida Euroopa valitsusi, õõnestada transatlantilist ühtsust ja nõrgestada lääne toetust Kiievile,” kirjutab Beznosiuk.

Beznosiuk viitab aga ka Venemaal hiljuti vastu võetud seadustele, mis annavad Vladimir Putinile õiguse algatada sõjalisi sekkumisi välismaal Venemaa kodanike kaitsmiseks.

„Sellised meetmed sillutaksid teed otsesemale kineetilisele sekkumisele Balti riikides,” ütleb ta.

Kineetiline sõjapidamine viitab relvastatud või sõjalisele tegevusele, mille eesmärk on sihtmärkide hävitamine.

Beznosiuk toob murettekitava näitena välja olukorra Balti riikides – ja eriti Eestis. Eksperdi sõnul on piirkonnast saanud Venemaa „halli tsooni” taktika eesliin.

Eesti puhul viitab ta olukorrale Narvas, riigi idapoolseimas linnas. See linn on aastaid figureerinud teiste ekspertide hinnangutes, mis käsitlevad niinimetatud Narva stsenaariumi.

Selle stsenaariumi keskne idee on, et Venemaa võib otsustada proovile panna NATO ühtsust, hõivates mingi ettekäändega Narva – Eesti linna, kus elab valdavalt venekeelne elanikkond.

Beznosiuki sõnul on surve, mida viimastel nädalatel on avaldatud Balti riikidele – ja eriti Eestile –, muutunud ohtlikumaks.

„Venekeelsed sotsiaalmeedia kanalid ja anonüümsed Telegrami kontod on hakanud levitama ideed niinimetatud Narva Rahvavabariigist Kirde-Eesti piirialal,” kirjutab Beznosiuk.

Eksperdi sõnul jagavad need kanalid ja kontod separatistlikku sümboolikat, väljamõeldud riiklikke sümboleid ning väiteid, nagu vajaks Narva venekeelne elanikkond kaitset Tallinna eest.

Olukord sarnaneb ohtlikult sellele, mis valitses Ida-Ukraina Donetski ja Luhanski piirkonnas enne Venemaa sissetungi. Just Ukraina venekeelse elanikkonna kaitsmine on olnud üks põhjendusi, mida Kreml ja Venemaa president Vladimir Putin on sõja õigustamiseks avalikult esitanud.

Beznosiuk märgib samas, et Eesti ametivõimud on seni käsitlenud seda kampaaniat pigem infooperatsiooni kui tõelise rohujuuretasandi liikumisena.

Just see muudabki kampaania strateegiliselt märkimisväärseks. Eesmärk ei ole tingimata vallandada vahetut sõjalist intsidenti, vaid normaliseerida narratiiv, mis muudab selle võimalikuks, leiab ta.

Selles osas näib Venemaa olevat juba mingil määral edu saavutanud. Eelmisel nädalal teatas Eesti meediaväljaanne Delfi venekeelse kanali Nastojaštšeje Vremja intervjuudest Narva piiripunktis järjekorras seisvate inimestega.

Üks intervjueeritud mees ütles, et ületab piiri sageli, kuna tema naine elab Venemaal, samal ajal kui sugulased elavad Eestis. Siinkohal märkis intervjueerija, et need on kaks täiesti erinevat maailma.

Mees aga ei nõustunud, vastates, et tema jaoks on see sisuliselt „üks ja sama ala”. Intervjueerija palus tal täpsustada, mida ta selle all mõtleb.

„Varsti on kõik Venemaa,” vastas mees naerma puhkedes.