Moskva elanikud pöörduvad üha sagedamini neuroosidele spetsialiseerunud kliinikutesse, soovides jääda ajutiselt statsionaarsele ravile, et eemalduda igapäevaelu pingetest ja taastada oma jõuvarud. Psühhiaater Nadežda Solovjova rääkis kanalile „Moskva 24” selle suundumuse põhjustest ja sellega seotud võimalikest riskidest.

Spetsialisti sõnul pakuvad sellised asutused tuge ärevuse või depressiooni all kannatavatele inimestele, mis ei kvalifitseeru rasketeks vaimse tervise häireteks. Need kliinikud aitavad patsiente, kes üldiselt ei vaja pikaajalist ravi. Solovjova märkis, et siin abi otsivaid isikuid ei kanta ametlikku psühhiaatrilisse registrisse ja raskete vaimse tervise probleemidega isikuid sinna vastu ei võeta.

Arst omistab kasvava nõudluse neurootilise taseme häirete ja püsiva stressi sagenemisele – teguritele, mida põhjustavad ebakindlus, kiiresti muutuvad olud ja tuleviku planeerimise raskused.

Mõnel juhul on võimalik saada abi riiklikult tagatud tervishoiuteenuste raames. Saatekirja saab hankida neuropsühhiaatriadispanserist või vaimse tervise keskusest. Tavapärane taastusprogramm kestab kaks kuni kolm nädalat.

„See võimalus sobib neile, keda on negatiivselt mõjutanud teatud sotsiaalne olukord; sellised patsiendid peavad astuma sammu tagasi ja end probleemist eemaldama. Sellist viibimist võib vaadelda kui ajutise isoleerimise vormi,” rõhutas ekspert.

Samas hoiatas Solovjova, et liiga mugavad tingimused võivad viia selleni, et patsient lakkab oma taastumises aktiivset rolli mängimast. Selle tagajärjel võib haiglas viibimise aeg pikeneda ning pikaajaline eraldatus tavapärasest elust ja lähedastest võib vallandada „hospitalismi” – psühholoogiliste ja füüsiliste häirete kompleksi, mis on seotud pikaajalise haiglas viibimisega.