Hispaanias on täna esimene üldstreik viimase 14 aasta jooksul

eestinen

Hispaanias algas tänase koklmapäeva, 11. novembri hommikul esimene üldstreik viimase 14 aasta jooksul.

Üldstreik hõlmab enamikku tegevusalasid ning selle eesmärk on poliitilise surve avaldamiseks ühiskonnaelu seisata. Soomes toimus viimane üldstreik 1956. aastal, vahendab Helsingin Sanomat.

Mitmel pool Hispaanias on töökohtade juurde kogunenud streikijad. Mõnes kohas on streikijad süüdanud lõkkeid ja sattunud politseiga kokkupõrgetesse.

Üldstreik põhjustab Hispaanias tõsiseid häireid avalike teenuste toimimises. Kahe suurima ametiühingu andmetel on tööseisak sadamates 90-protsendiline, jäätmekäitluses 82-protsendiline ja energiasektoris 75-protsendiline. Samuti on piiratud rongi-, metroo- ja bussiliiklust.

Avalik-õiguslik ringhääling RTVE teatab, et hommikusel ja pärastlõunasel tipptunnil suudab Madridi metroo tagada vähemalt 80 protsenti tavapärasest mahust, samas kui Barcelona metroo suudab samal ajal pakkuda vaid 25 protsenti teenusest.

Väljaande El País andmetel on tipptundidel tagatud 75 protsenti äärelinna- ja piirkondlike rongide liiklusest ning muul ajal 50 protsenti; kiirrongide ja muude kaugliinide puhul on see näitaja 73 protsenti.

Sõltuvalt lennujaamast toimub 56–85 protsenti lendudest Hispaania mandriosa ning Baleaari või Kanaari saarte vahel, samas kui rahvusvahelistest lendudest ja pikematest siseriiklikest lendudest (Hispaania mandriosas) on tagatud 39–64 protsenti.

Paljudes kohtades on tervishoiuteenuste tase langenud tasemele, mida tavaliselt näeb nädalavahetustel või riigipühadel.

Üldstreigi ajendiks on eluasemete kõrge hind ning seda jõudemonstratsiooni toetab üürnike liit, mis on muutunud väga mõjukaks. Eluasemeaktivistid nõuavad üürnike positsiooni tugevdamist – näiteks üürilepingute jätkumise tagamise, suuremahuliste kinnisvarainvesteeringute piiramise ning korterite turistidele lühiajaliselt väljaüürimise keelustamise kaudu.

Ametiühingud kutsuvad valitsust üles astuma eluasemekriisi lahendamiseks otsustavamaid samme, nõudes samal ajal uut kollektiivlepingut miinimumpalga tõstmiseks.

Üldstreigi loosung on: „Palgad. Eluase. Hinnad.”

Peaminister Pedro Sánchez kuulutas oktoobri alguses välja erakorralised parlamendivalimised pärast seda, kui parlament lükkas tagasi tema vasakpoolse valitsuse seaduseelnõud, mille eesmärk oli tugevdada üürnike positsiooni.

Valimised toimuvad pühapäeval, 29. novembril.

Ametiühingud kuulutasid üldstreigi välja alles pärast valimiste väljakuulutamist, mis on tekitanud kriitikat streigi tegelike motiivide osas. Üldstreigi eesmärk on tavaliselt avaldada valitsusele survet, kuid ametist lahkuva valitsuse võime viia ellu seadusandlikke reforme on vähenenud ning järgmise valitsuse koosseis on veel ebaselge.

Opositsioonilise konservatiivse Rahvapartei (PP) peasekretär Miguel Tellado märkis, et kolmapäevane streik „ei ole tegelikult üldstreik”, vaid pigem „valimisstreik”, mille eesmärk on takistada parempoolsete võimule pääsemist.

Mõned ametiühingud, mis keeldusid streigis osalemast, on oma otsust põhjendanud ka viitega streigi ebatavalistele ajenditele.

Arvamusküsitluste kohaselt on toetus peaminister Sánchezi Hispaania Sotsialistlikule Töölisparteile (PSOE) pärast valimiste välja kuulutamist kasvanud. Siiski on endiselt tõenäoline, et tsentristlik-parempoolne Rahvapartei (PP) ja paremäärmuslik Vox võivad üheskoos moodustada enamusvalitsuse, lõpetades sellega kaheksa aastat kestnud vasakpoolse võimu.

See oleks Hispaania kõige konservatiivsem valitsus pärast Francisco Franco parempoolset diktatuuri, mis varises kokku pärast tema surma 1975. aastal.

Toetus nii PSOE-le kui ka PP-le on umbes 30 protsenti, kuid oluline on märkida, et Voxi populaarsus on kahe aastaga peaaegu kahekordistunud, lähenedes nüüd 20 protsendi piirile.

Üldstreigi kontekstis väitis Kataloonia tsentristlik-parempoolne separatistlik erakond Junts – kes on olnud Sánchezi liitlane, kuid on nii PP kui ka Voxi vannutatud vaenlane –, et töötajad teenivad tegelikult peaministri huve.

Valimiste korraldamise tähtaeg oleks saabunud alles järgmisel suvel, kuid Sánchez valis hetke hoolikalt. Tema lähikonda puudutavad korruptsiooniskandaalid ja koostöö separatistidega on muutnud peaministri äärmiselt ebapopulaarseks. Samas ei usu suur osa Hispaania avalikkusest, et parempoolsed suudaksid eluasemekriisile õiglasi lahendusi pakkuda. Seetõttu püüab Sánchez muuta eluasemekriisi valimiste keskseks teemaks. Eluasemekriis jäi aga – vähemalt ajutiselt – tagaplaanile, kui Hispaanias toimus ühe aasta jooksul juba teine ​​šokeeriv kiirrongiõnnetus (jaanuaris hukkus Córdoba maakonnas Adamuzis 46 inimest; oktoobri lõpus Toledo maakonnas Urdas 69 inimest).

Viimane katastroof omistati lõpuks liikluskorralduses tehtud inimlikule eksimusele, kuid enne seda oli tõrge tekkinud automaatses ohutussüsteemis. Kiirrongide arv raudteedel on järsult kasvanud ja liikluskorraldajad on ülekoormatud; seetõttu süüdistas suur osa avalikkusest struktuurseid puudujääke – ja laiemas plaanis valitsuse hooletust.