Eesti siseminister ütles, et Venemaa agressiooniakte Euroopas tuleks pidada pigem riiklikult toetatud terrorismiks kui hübriidjuhtumiteks – seda ajal, mil Euroopa ametivõimud uurivad, kes seisab supermarketite külmikute vastu suunatud häkkimisrünnakute taga.

Venemaaga on seostatud üha suuremat hulka sabotaažiakte, süütamisi ja muid Euroopat destabiliseerivaid tegevusi. Selliseid juhtumeid on nimetatud hübriidrünnakuteks, kuna need ei küündi sõjalise agressiooni tasemeni.

„„Hübriid” on selle kohta liiga pehme sõna,” ütles Eesti siseminister Igor Taro väljaandele Financial Times. „See on riiklikult toetatud terrorism.”

„Venemaa on Euroopa jaoks suurim väljakutse ja suurim oht… Nad on Euroopat pidevalt rünnanud. Nad teevad seda küll allpool sõjalise agressiooni läve, kuid nad teevad seda lakkamatult,” märkis ta.

Ta lisas: „Need on otsesed rünnakud meie kriitilise taristu ning sõjaliste või kaitsevaldkonnaga seotud objektide vastu.”

Taro viitas süütamisrünnakule Eesti kaitsetööstuse robootikaettevõtte Milrem Robotics vastu, mis oli augustis. Ta sõnas, et võimud pidasid mõne tunni jooksul kinni mitu kahtlusalust, kelle Venemaa oli rünnaku läbiviimiseks palganud. „Nad palkasid nad seda tegema,” ütles Taro.

Eesti oli eelmisel nädalal ka üks neist Euroopa riikidest, mida tabas küberrünnakute laine; rünnakute tõttu kuumenesid supermarketite külmikud üle, tekitades miljonite eurode väärtuses kahju. Euroopa Komisjoni hinnangul oli tegemist rünnakuga Euroopa toidujulgeoleku vastu.

Kannatada sai ligi 100 supermarketit sellistes riikides nagu Belgia, Luksemburg, Soome, Iirimaa ja Rootsi. See juhtus vahetult pärast seda, kui eelmisel kuul häkiti Prantsusmaal ligi 700 supermarketisse; samuti toimus suur küberintsident supermarketiketis Ahold Delhaize.

Taro sõnul uurivad Eesti võimud juhtunut ja selgitavad välja muid võimalikke haavatavusi, mida häkkerid võiksid ära kasutada, kuid lisas, et rünnakute taga seisjad on esialgu veel teadmata.

„Kui saame kätte kõik andmed ja tõendid, siis määratleme ka vastutaja,” ütles Taro. „Me ei kõhkle sellistes olukordades, sest kui soovime vältida kordumist või riske vähendada, peame iga kord tuvastama vastutaja ja tagama, et sellistel tegudel oleks oma hind.”

Taro hinnangul on Venemaa üldiselt vastutav 90 protsendi eest Eesti sisejulgeolekuprobleemide eest, 5 protsenti langeb Hiina arvele ning ülejäänu muude osaliste arvele.

Ta rõhutas, et Euroopa peab muutuma nende ohtude suhtes vastupidavamaks, ning pooldab selliseid meetmeid nagu Venemaa kodanikele turismiviisade väljastamise peatamine – seisukoht, mida Eesti on korduvalt esile tõstnud. „Ärge kartke, vaid olge valmis. Kui te valmistute ja hindate riske, siis katastroofi ei juhtu,” sõnas Taro.

Ta lisas, et Eesti on pikka aega arendanud oma küberturvalisuse võimekust. „Võib-olla osaliselt seetõttu ei saanud meie ettevõtted märkimisväärset kahju,” ütles ta, viidates rünnakutele.

Lisaks märkis ta, et tehisintellekt – mis on häkkeritel küberturvalisuse nõrkuste ärakasutamist lihtsustanud – võib olla ka abivahendiks.

„Tehisintellekti saab kasutada nii rünnaku korraldamiseks kui ka selle tõrjumiseks. Loodan, et meie inimesed, kes rünnakutega võitlevad, on nutikamad ja sihikindlamad ning et meil on olukorraga toimetulemiseks rohkem ressursse,” sõnas Taro.

Euroopa idatiiva riigid on väljendanud muret üha sagedasemate küberrünnakute, sabotaažiaktide ja õhupiiri rikkumiste pärast.

Poola peaminister Donald Tusk hoiatas neljapäeval, et Euroopa ja Venemaa piiril on raske teha vahet hübriidsõjal, kübersõjal ja provokatsioonidel. „Meie ja meie liitlaste andmetel kasvab Venemaa poolt lähtuv oht jätkuvalt ning võime oodata olukorra eskaleerumist. Loomulikult on esimesteks sihtmärkideks Balti riigid ja Poola,“ ütles ta.