Suomenlinnas asuv Sõjamuuseum eksponeerib kuni novembri lõpuni Venemaal toodetud lõhkeainega varustatud drooni Geran-2 – seda tüüpi droone on Venemaa kasutanud rünnakutes Ukraina vastu. Droon illustreerib sõja mõju tsiviilelanike igapäevaelule ja tuletab meelde ohtu, millega ukrainlased iga päev silmitsi seisavad. Ukraina sõja tegelikkusega saab tutvuda ka Tuusulas asuvas Õhutõrjemuuseumis, kus on samuti avatud vastav näitus.
Helsingis Suomenlinnas asuv Sõjamuuseum eksponeerib Venemaal toodetud lõhkeainega varustatud drooni Geran-2 – mudelit, mida Venemaa on kasutanud rünnakutes Ukraina tsiviilobjektide ja kriitilise taristu vastu.
Geran-2 on välja töötatud Iraani drooni Shahed-136 eeskujul. See kaalub ligikaudu 200 kilogrammi, on umbes 3,5 meetrit pikk ja selle tiibade siruulatus on 2,5 meetrit.
Sõjamuuseumis eksponeeritav droon on toodetud 2025. aastal ja toodi Soome Ukraina saatkonna vahendusel. Drooni päritolu ega selle leidmise asjaolude kohta täpsem info puudub. Samuti pole teada, kas droon tulistati alla või saadi see kätte mõnel muul viisil. Enne Suomenlinna jõudmist oli droon tänavu varem eksponeeritud Oulus Rotuaari väljakul.
Droon teeb nähtavaks sõja mõju Ukraina tsiviilelanike igapäevaelule. See tuletab meelde ohtu, milles ukrainlased igapäevaselt elavad, kuna drooni- ja raketirünnakud on suunatud kodude, elutähtsate teenuste ja muu tsiviiltaristu vastu. Venemaa kasutab oma rünnakutes sageli sadu droone korraga.
Droon on avalikkusele vaatamiseks väljas Suomenlinnas asuva Sõjamuuseumi suurtükisaali fuajees kuni 30. novembrini. Muuseumi teisi väljapanekuid saab külastada tavapärase sissepääsupiletiga.
Sõjamuuseum on avatud kolmapäevast esmaspäevani kell 11.00–16.30.
Kuni novembri lõpuni on õhutõrjemuuseumis (Ilmatorjuntamuseo) avatud rändnäitus „Murdmatu kood” („UNBREAKABLE CODE – Код Незламності”), mis käsitleb Venemaa agressioonisõda Ukraina vastu ning selle mõju inimestele ja ühiskonnale.
Väljapanekus olevad esemed on kogutud Ukraina rindejoone lähedalt ja lahingupiirkondade lähialadelt. Näitusel on muuhulgas eksponeeritud sõjasaagiks saadud sõjatehnikat, relvastust ja selle osi ning muid materjale, mis annavad tunnistust sõja tegelikkusest.
Igal esemel on rääkida oma lugu – lood lahingutest, purustustest ja inimeste traagilistest sõjakogemustest. Samas kõnelevad need Ukraina rahva vastupidavusest ning kindlast tahtest kaitsta oma riiki, kodusid ja vabadust. Näitus tuletab ühtlasi meelde, et sõda Ukrainas ei piirdu vaid Ukrainaga, vaid mõjutab kogu Euroopat ja rahvusvahelist julgeolekut laiemalt.
Näitus on Euroopas ringlenud alates 2024. aastast. Enne Soome jõudmist on see olnud väljas kümnes Euroopa linnas: Brüsselis, Budapestis, Berliinis, Viinis, Wrocławis, Pariisis, Kaunases, Tallinnas, Londonis ja Groenlos. Soomes eksponeeritakse näitust esmakordselt.
Kutsutakse külastama näitust Tuusula õhutõrjemuuseumis 30. septembrist kuni 29. novembrini 2026. Näitus on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 11.00–17.00 aadressil Klaavolantie 2, Tuusula.
