Soome välispoliitika asjatundja Mika Aaltola hoiatab koleda talve eest. Trump tegutseb taas Euroopa selja taga, et sõlmida Putiniga kokkulepe. Samal ajal on suhted Ukraina ja Ameerika Ühendriikide vahel jahenemas.
USA president Donald Trump mängib „mitmel laual malet” ja kujutab end ette „võlurina”. Kuid Trump – kes on taas orkestreerimas uut kokkulepet Ukraina teemal – ei ole midagi sellist, nendib Euroopa Parlamendi liige ja USA-ekspert Mika Aaltola.
Viimastel nädalatel on maailm üllatusega jälginud, kuidas suhted Donald Trumpi ja Ukraina vahel on järsult halvenenud. Trump sõlmis Venemaa presidendi Vladimir Putiniga diislikütuse tehingu – samm, millel ei ole tanklahindadele praktiliselt mingit mõju, vahendab MTV.
Vabariiklased tunnevad muret paari nädala pärast toimuvate vahevalimiste pärast ning Venemaa diislikütuse tarnimist võib pidada valimistrikiks – Trumpi katseks oma toetajaid meelitada.
„Venemaa „verenafta” on ilmselt vastuvõetav. Arvan, et see diislikütuse tehing maksab talle rohkem hääli kui ta neid juurde saab, arvestades Ukraina üsna tugevat toetust Ameerika Ühendriikides,” hindab Mika Aaltola.
Kuna tema toetusnumbrid on langenud, on Trump muutunud Ukraina suhtes üha ärritunumaks. Hiljuti vihjas ta näiteks, et Ukrainal oleks aeg saada uus president.
Trump on samuti nimetanud Ukraina rünnakuid Venemaa naftatööstuse vastu häbiväärseteks. „Kui valimised kujunevad vabariiklastele ebaedukaks, süüdistavad nad selles Trumpi. Vabariiklaste ühtsus Ukraina-teemalistes küsimustes võib mureneda,” hindab Mika Aaltola.
Donald Trumpi lähenemist iseloomustab heitlik stiil, oma rahualgatustes näib ta kõikuvat Ukraina ja Putini soosimise vahel. Mika Aaltola sõnul on Trumpil praegu Venemaaga mingit laadi „kokkulepe” – selline, mis hõlmab äritehinguid. Trump peatas hiljuti suured Venemaa-vastased sanktsioonid, mille parlament Kongress oli heaks kiitnud.
Financial Times teatas omakorda eelmisel nädalal, et ameeriklased on teinud ettepaneku külmutatud Vene varad osaliselt vabastada, et kiirendada rahuprotsessi.
Euroopa on nende varade kasutamise üle juba pikka aega vaielnud. Üldiste hinnangute kohaselt on Venemaa vastu sanktsioone kehtestanud lääneriikide käes veidi üle 300 miljardi euro väärtuses Venemaa varasid. Sellest summast ligikaudu 200 miljardit asub Belgia ettevõtte Euroclear kontodel.
Osalt Belgia vastuseisu tõttu seisavad need vahendid endiselt kasutamata. On väidetud, et Trump valmistab ette kokkulepet Venemaaga – sellist, mille tulemusena võiks Euroopa hakata taas Venemaa gaasi ostma. Näiteks Soome peaminister Petteri Orpo lükkas selle mõtte kategooriliselt tagasi.
Mika Aaltola juhib tähelepanu Trumpi „kokkulepete” Achilleuse kannale. Aaltola sõnul on Trumpi kokkulepped sageli vaid ühe lehekülje pikkused põhimõttelised avaldused, mille sisu on ebamäärane. „Keegi ei tea tegelikult, milles kokku lepiti või milline on edasiste sammude järjekord.”
Euroopa Parlamendi liige juhib tähelepanu sellele, et kui Ukraina küsimuses saavutatakse halb kokkulepe, kasutab Venemaa seda „järgmisel korral” pretsedendina – näiteks Balti riikide puhul.
„Pole vaja isegi sõda alustada, kui on võimalik lihtsalt pidada läbirääkimisi territoriaalsete järeleandmiste üle. Ükski Ukraina-teemaline kokkulepe ei piirdu vaid Ukrainaga. See on olnud selge algusest peale,” tuletab Mika Aaltola meelde. „Trump sooviks asja kiiresti lahendada, kuid Euroopa peab lähtuma pikaajalisest vaatest – sest just meie oleme sihikul,” lisab ta.
Mika Aaltola tähelepanekute kohaselt lähtub Trump asjade kavandamisel ja käsitlemisel kahekuulistest tsüklitest. Aaltola sõnul väljendub see näiteks Trumpi otsuses peatada Venemaa-vastased uusimad sanktsioonid täpselt kaheks kuuks. „Kogu oma ametiaja vältel on ta lähenenud asjadele kahekuiste etappide kaupa.”
Mais, võidupüha paiku, pidasid Ukraina ja Venemaa paaripäevast relvarahu. Aaltola märgib, et juba kevadel oli Trump tegelikult valmis „lendama Punasele väljakule”.
„Oluline on tähele panna, et Trump ei pea läbirääkimisi rahu üle tavapärases tähenduses – see tähendab seoses territooriumidega –, vaid käsitleb seda pigem äritehinguna. Küsimus on Venemaa naftas ja gaasis,” võtab Aaltola kokku.
Esmaspäeval teatas president Donald Trump, et on valmis osalema kolmepoolsel kohtumisel Hiina presidendi Xi Jinpingi ja Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.
Mika Aaltola hinnangul suunatakse Euroopat olukorra poole, kus Ukraina konflikt lahendataks suurriikide vaheliste kokkulepetega – üle teiste peade.
Euroopa vaatenurgast lähtudes ei tohiks muidugi alluda Ameerika Ühendriikide survele. Mika Aaltola märgib, et Euroopa varasem katse Trumpi poolehoidu võita ei kandnud vilja.
Sellise meelitamise puhul kehtib vana tõde: vastuvõtjat võib see tegelikult hoopis eemale peletada. Tundub, et Trump ootab rohkem meelitusi Putinilt ja Hiina presidendilt – kuid kumbki neist talle seda ei paku. See paistab Trumpi jaoks olevat ahvatlevam kui Euroopa liidrite tehtud lähenemiskatsed, sõnab Aaltola.
Mika Aaltola tunneb läheneva talve pärast tõsist muret. Talv tuleb pikk ja kole. Ukrainas on oodata suuri inimkaotusi ning sõdivate poolte seisukohad on endiselt väga kaugel teineteisest.
Ukraina õhutõrjes on suur rakettide puudus, samas kui Venemaa suudab riiki rünnata ballistiliste rakettidega. Peale selle on Venemaa uusi reaktiivmootoriga droone raskem alla tulistada kui varasemaid mudeleid. Sõda muutub üha enam totaalseks, võtab Aaltola kokku.
Mika Aaltola hoiatab, et samal ajal tegutseb Venemaa sügaval Euroopas, püüdes lõhestada Lääne ühtsust selliste meetoditega nagu sabotaaž ja hirmutamine.
Aaltola märgib samuti, et Euroopa peab leidma Ukrainale taas kümneid miljardeid eurosid lisaraha, et riik seisaks püsti ja suudaks Venemaad ohjeldada. Praegu on Ukraina meie mõõk ja kilp, vastasel juhul muutuksime me ise sihtmärgiks, lausub ta.
