USA sõjavägi on viimastel päevadel vaikselt vähendanud oma vägede kohalolekut Lähis-Ida baasides ning välisministeerium on andnud korralduse vähendada personali ka mitmes piirkonnas asuvas diplomaatilises esinduses – nii väidavad kaks USA ametnikku ja kaks asjaga kursis olevat isikut.

Allikate sõnul sarnaneb USA vägede ja diplomaatilise personali vähendamine sammudele, mida Pentagon ja välisministeerium astusid veebruaris, kui algas sõda Iraaniga – toona vähendati samuti kohalolekut baasides ja saatkondades. Allikate sõnul on need sammud vastuseks piirkonnas püsivatele ohtudele, sealhulgas Iraanist lähtuvatele ohtudele, vahendab NBC News.

Vägede ja personali vähendamine toimub ajal, mil USA kõrged sõjaväelased on esitanud president Trumpile võimalikke plaane Iraani ründamiseks. Ühe USA ametniku ja kahe asjaga kursis oleva isiku sõnul on ümberpaigutatud ka Jordaanias asuvates baasides paiknevaid USA sõdureid. Sama ametniku sõnul puudutab see ka Kataris ja Kuveidis asuvates baasides viibivaid USA üksusi.

Kolmapäeval teavitati mitme Lähis-Idas asuva USA diplomaatilise esinduse juhte, et nende esindused hakkavad tööle vähendatud koosseisuga, teatasid kaks USA ametnikku. Samuti teatas välisministeerium kolmapäeval, et Saudi Araabias asuva USA saatkonna puhul on kehtestatud „kohustuslik lahkumine” (ingl ordered departure), mis tähendab, et esindus jätkab tööd vaid hädavajaliku personaliga.

„Iraani toetatud huthid on üha sagedamini alustanud sõjategevust Saudi Araabia vastu, sealhulgas rünnanud tsiviillennujaamu ja muud kriitilist taristut, mis on toonud kaasa tsiviilohvreid ja tõsiseid häireid reisimises,” kirjutas välisministeeriumi pressiesindaja Tommy Pigott sotsiaalmeedias.

USA Keskväejuhatuse (CENTCOM) pressiesindaja Timothy Hawkins märkis avalduses: „Liigutame regulaarselt USA sõjaväelasi ja varustust, et optimeerida missioonivalmidust.”

„Operatiivjulgeoleku kaalutlustel me nendest liikumistest lähemalt ei räägi,” ütles Hawkins. „USA väed on jätkuvalt valvsad ja valmis kaitsma Ameerika personali ning huve kogu piirkonnas.”

USA sõjaväeametnikud kavandavad Ameerika vägede viimist ohtlikust piirkonnast kaugemale, kuna president Donald Trump kaalub Iraanis ulatuslike lahingutegevuste taaskäivitamist – võimalik, et enne või pärast järgmisel kuul toimuvaid vahevalimisi. Sellest teatasid üks USA ametnik ja üks teemaga kursis olev isik.

USA sõdurite arv piirkonna baasides on juba mitmeid kuid olnud väiksem kui enne sõja algust veebruaris, mil Pentagon viis suurema osa neist ära, et kaitsta neid Iraani kättemaksurünnakute eest. Osa neist sõduritest olid vahepeal baasidesse naasnud, kuid nüüd võidakse nad selle uue ümberpaigutamise käigus taas ära viia, selgitasid USA ametnik ja teemaga kursis olev isik. Nende sõnul plaanib USA jätta baasidesse vaid minimaalse kohaloleku – sealhulgas õhutõrje ja turvameeskonnad –, sarnaselt olukorrale, mis valitses pärast vägede ümberpaigutamist vahetult enne sõja algust.

Samuti on USA diplomaatilised esindused piirkonnas sõja algusest peale tegutsenud piiratud koosseisuga. Kuna sõda on veninud ja diplomaatilised esindused on jätkanud tööd vähendatud personaliga, kehtestas välisministeerium nende jaoks uue staatuse – „piiratud tegevusrežiim” (ingl restricted operations). See võimaldab veidi suuremat personaliarvu ning on paljude piirkonnas asuvate esinduste jaoks muutunud järk-järgult uueks normaalsuseks.

„Ministeeriumi töötajate ja nende perede turvalisus on endiselt meie suurim prioriteet ning me jätkame kõigi vajalike sammude astumist nende kaitsmiseks ja toetamiseks,” sõnas välisministeeriumi pressiesindaja Pigott oma postituses sotsiaalmeedias.

Trump on püüdnud leida viisi, kuidas lõpetada sõda Iraaniga, mis on kestnud juba kaheksa kuud. Ta on öelnud, et sõda võib lõppeda pärast 3. novembril toimuvaid vahevalimisi – kas täiendava jõu kasutamise või Iraaniga sõlmitava kokkuleppe teel. Pentagoni andmetel viibib piirkonnas üle 50 000 USA sõjaväelase.

Üks USA ametnik ja üks olukorraga kursis olev isik märkisid, et lõplikke otsuseid veel langetatud ei ole, kuigi Trump on öelnud, et USA ei alusta Iraanis uut operatsiooni enne vahevalimisi.

Ta kirjutas 8. oktoobril platvormil Truth Social: „Me ei ründa Iraani ühelgi hetkel enne 3. novembril Ameerika Ühendriikides toimuvaid vahevalimisi.” Trump lisas, et kuigi Iraan on „nii majanduslikult kui ka sõjaliselt väga halvas seisus”, on USA pidanud Iraaniga „konstruktiivseid arutelusid”.

Ühe USA ametniku ja ühe endise USA ametniku sõnul, kes on kavandatavate võimalustega kursis, on viimastel päevadel ja nädalatel Trumpile esitatud sõjaliste valikute seas ulatuslikud rünnakud Iraani tuumarajatiste tunnelite või sissepääsude vastu (näiteks Pickaxe’i mäel) või rünnakud riigi strateegiliste saarte vastu.

Nende sõnul on üheks võimaluseks võtta sihikule Khargi saar – kus toimub valdav osa Iraani naftatootmisest, mis teeb sellest riigi majandusliku elusoone – ning Hormuzi väinas asuv Qeshmi saar.

Veel ühe USA ametniku ja endise USA ametniku sõnul on mõned Trumpi nõunikud, sealhulgas kaitseminister Pete Hegseth pooldanud eravestlustes sõjaliste operatsioonide taasalustamist Iraani vastu. Teised Trumpi nõunikud on aga väljendanud muret ulatuslike lahingutegevuste taaskäivitamise pärast Iraanis, kui puudub selgelt määratletud lõppeesmärk. Hegseth kohtus esmaspäeval Lähis-Ida visiidi käigus Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahuga, kes toetab uusi rünnakuid Iraani vastu.

Kaitseministeeriumi kõrge ametnik teatas avalduses: „Ministeerium ei kommenteeri kaitseministri eravestlusi presidendiga.”

Ühe USA ametniku sõnul on administratsioonis arutatud ideed, et kui USA suudab Iraani majanduslikult alla suruda, võiksid uued sõjalised rünnakud sundida režiimi pidama läbirääkimisi sõja lõpetamiseks ja Hormuzi väina taasavamiseks. USA Keskväejuhatuse (CENTCOM) ülem, admiral Bradley Cooper avaldas reedel video, milles märkis, et USA mereblokaad on läinud Iraanile toornafta ekspordi osas maksma 25 miljardit dollarit.

„Islami režiim tunneb selgelt majanduslikku survet,” ütles Cooper.

USA ametniku sõnul võiks uus operatsioon Iraanis olla lühiajalisem – sarnaselt sellele, mille USA algatas 2025. aasta juunis ja mis kandis nime „Operatsioon Keskööhaamer” (Operation Midnight Hammer).

Trump on jätnud lahtiseks võimaluse sõda eskaleerida, juhul kui ta otsustab lahingutegevust jätkata. Eelmisel nädalal Newsmaxile antud intervjuus ei välistanud Trump niinimetatud „kõikide pommide ema” (tuntud lühendiga MOAB) kasutamist Iraani taristu vastu. MOAB on hiiglaslik, ligi 9500 kg kaaluv lõhkekeha; see on 9 meetri pikkune ja tekitab plahvatusel seenekujulise pilve, mis võib ulatuda 30 km kaugusele. Seda kasutati Trumpi esimese ametiaja jooksul rünnakus ISIS-e vastu.

„See on lihtsalt äärmiselt suur pomm. See on nagu väike tuumapomm – kuid „kõikide pommide ema” on lihtsalt üks suur pomm,” ütles Trump intervjuus. „Kuid see ei ole tuumarelv. Ei, ma ei kasutaks tuumarelva. Meil ​​pole seda vaja. Oleme maailma suurim tuumariik.”