USA luureteenistuste andmetel on Venemaa president Vladimir Putin andnud korralduse hoogustada NATO riikide vastu suunatud sabotaaži- ja varjatud operatsioone, vahendab Wall Street Journal.
Luureandmetega kursis olevate Euroopa ametnike sõnul sai kampaania alguse augustis toimunud ebaõnnestunud droonirünnakuga Saksamaal asuvale Leipzig-Halle lennujaamale.
Saksa võimude teatel olid lõhkeainega varustatud droonid suunatud lennujaamas seisvatele õhusõidukitele. Uurijate hinnangul oleks õnnestunud rünnak võinud tekitada kaost ja nõuda mitmeid inimelusid.
Lääne luureallikate info kohaselt korraldas operatsiooni Venemaa sõjaväeluureteenistuse (GRU) üksus, mis on spetsialiseerunud varjatud operatsioonidele. Üksust juhib kindralpolkovnik Andrei Averjanov, kelle alluvaid on varem seostatud mõrvade ja pommiplahvatustega mitmel pool Euroopas. Uurijad suutsid välja selgitada, et Leipzigis kasutatud droonide jäljed viia serveriteni, mida GRU on ka varem kasutanud.
Rünnak oli osa laiemast tegevusest, mille eesmärk on häirida Ukrainat toetavaid riike ning õhutada vastuseisu Ukrainale antavale sõjalisele abile. Pärast seda juhtumit on mitmelt poolt Euroopast teatatud võimalikest sabotaažiaktidest.
Augustis langesid Eestis ja Poolas droonitootjad süütamiskatsete ohvriks. Samal kuul teatasid Slovakkia võimud, et hoidsid ära kavandatud süütamisrünnaku Slovakkias asuvale Ukraina omanduses olevale droonitehasele.
Lisaks on Poola, Leedu ja Bulgaaria teatanud sabotaažiaktidest, mis olid suunatud Starlinki terminalide vastu. Mustal merel on Bulgaaria ja Rumeenia territoriaalvete läheduses korraldatud droonirünnakuid kaubalaevade vastu.
Saksa kantsleri Friedrich Merzi nõunike sõnul võinuks Leipzigi rünnakus hukkunute juhtum viia aruteluni NATO 5. artikli rakendamise üle. See artikkel kohustab liitlasi appi tulema igale liikmesriigile, kes langeb relvastatud rünnaku ohvriks.
Augusti lõpus hoiatas CIA direktor John Ratcliffe Moskvas viibides Venemaad rünnakute laiendamise eest Euroopa riikidesse. Hiljem hoiatas ta Euroopa luureteenistuste juhte Moskva poolt hoogustatud sabotaažikampaania eest.
Kreml on omalt poolt eitanud igasugust seotust sabotaažioperatsioonidega, väites, et Leipzigi rünnakut puudutavate süüdistuste toetuseks pole esitatud mingeid tõendeid.
Lääne ametnike sõnul on Venemaa eesmärk takistada Ukraina toetamist ja destabiliseerida Euroopa julgeolekut. See kampaania langeb ajale, mil Ukraina vägedel on õnnestunud peatada Venemaa edasitung ja anda lööke üha sügavamale Venemaa territooriumile.
