Diakonisside Sihtasutuse andmetel on kodutus Soomes kasvanud juba teist aastat järjest. Eelmisel 2025. aastal oli 4579 üksi elavat kodutut – see arv on mitmesaja võrra suurem kui 2024. aastal. Samuti on suurenenud pikaajaline kodutus.
„Kodutuse kasv viitab valusale vastuolule Soome ühiskonnas,” ütleb Diakonisside Sihtasutuse tegevjuht Elina Juntunen pressiteates. „Me väidame, et väärtustame iga inimese võrdset väärtust, kuid ometi ei suuda me tagada, et kõigil oleks üldse kodu. Inimväärikus realiseerub tõeliselt alles siis, kui see kajastub ühiskondlikes otsustes ja inimeste igapäevaelus.”
Diakonisside Sihtasutuse andmetel on „varjatud” kodutus märkimisväärselt suurenenud, kuid see ei kajastu ametlikus statistikas.
Asutuse Rinnekodit teenusevaldkonna juht Mika Paasolainen märgib, et kodutus on harva tingitud vaid ühest põhjusest – pigem tuleneb see mitmesuguste probleemide koosmõjust.
„Mitme teguri kokkulangemine võib viia olukorrani, kus üür jääb maksmata või kus raskused oma elu korraldamisel väljenduvad näiteks naabrite kaebuste või teadete kaudu häiriva käitumise kohta,” sõnab ta.
Üks viis kodutuse ennetamiseks on mudel „Eluase esmalt”, mille puhul tagatakse kodutule inimesele esmalt oma kodu. See loob aluse tema elusituatsiooni parandamiseks ja rehabiliteerimiseks.
„Mudel „Eluase esmalt” on osutunud tõhusaks lähenemisviisiks, eriti inimeste puhul, kes võitlevad sõltuvusprobleemidega,” ütleb Paasolainen.
Diakonisside Sihtasutuse koostatud inimväärikuse baromeetri kohaselt peavad soomlased haavatavate rühmade turvavõrke ebapiisavaks. Skaalal 1–7 hinnati praegust olukorda hindega 3,13, samas kui soovitud tase oleks 5,32.
Diakonisside Sihtasutuse hinnangul seisneb suurim puudujääk inimväärikuse vallas selles, et haavatavatel rühmadel puudub otsustusprotsessides sõnaõigus: praegust olukorda hinnati hindega 2,75, võrreldes soovitud tasemega 5,32.
Inimväärikuse baromeetri analüüs põhineb 2438 vastusel. Baromeetri teine osa avaldatakse detsembris.
Soomes tähistatakse homme laupäeval, 17. oktoobril „Kodutute ööd”.
