Reisilaevade reeglid seoses kaasavõetava toiduga on tekitanud küsimusi ja pahameelt. Piiratud eelarvega reisinud 37-aastane Juuso rääkis Iltalehtile ebameeldivast vahejuhtumist, kus tema kaasavõetud toidupoolis konfiskeeriti veel enne laevale minekut.

2024. aasta suvel suundusid ta koos sõbraga Viking Line’i kruiisile Helsingist Stockholmi. Enne laevale minekut varusid sõbrad veidi toitu. Oma toidu kaasavõtmine oli praktilisem valik, arvestades Juuso piiratud eelarvet ja kaaslase toitumispiiranguid.

Juuso meenutab, et vahetult enne laevale minekut pidas turvatöötajana tundunud töötaja nad kinni ja käskis valges kilekotis olnud toidu ära visata.

„See tundus väga kummaline; ma pole kunagi varem laevaga reisides midagi sellist kogenud,” sõnas ta. Iltalehti on näinud tõendeid Juuso reisi kohta.

Olukord tekitas temas tunde, nagu kannaks ta kaasas midagi ebaseaduslikku. Juuso sõnul töötaja ei vabandanud ning Juuso oli olukorrast nii hämmingus, et ei osanud sel hetkel vastu vaielda. „See oli kindlasti tüütu, eriti kuna reisisime piiratud eelarvega.”

Äravisatud toit oli Juusole maksma läinud 30 eurot. Lõpuks pidid sõbrad oma toidu laevalt ostma. Iltalehti küsitlusele vastanud lugejad tundsid samuti huvi, kuidas mõjutavad toidu kaasavõtmise piirangud näiteks diabeetikuid.

Siin on Viking Line’i kommentaar: „Viking Line’i reeglite kohaselt ei ole kruiisireisijatel lubatud ilma eriloata toitu laevale kaasa võtta. Erandeid tehakse imikutoidu ja toiduallergiaga reisijatele vajaliku eridieettoidu puhul.”

Viking Line’i kommunikatsioonijuhi Johanna Boijer-Svahnströmi sõnul on näiteks diabeetikutel samuti lubatud oma toit pardale kaasa võtta.

Kui suudate tõendada, et teil on diabeet, on see igati sobiv, sõnas ta. Sama kehtib näiteks raske laktoositalumatuse puhul.

Kommunikatsioonijuht selgitab, et sellised seisundid nagu diabeet ja tsöliaakia, aga ka muud allergiad ja erivajadused, peavad olema tõendatavad. Samuti on soovitatav ettevõtet võimalikest erivajadustest toitumise osas eelnevalt teavitada.

Boijer-Svahnström ei täpsustanud, kuidas täpselt tuleb tervislikku seisundit või allergiat tõendada või kas selleks on vaja näiteks arstitõendit. Seda peab saama kuidagi tõendada, sõnas ta.

Samuti ei usu ta, et sellistel juhtudel kehtivad piirangud toiduainetele, mida reisijad võivad laeva pardale kaasa võtta.

Boijer-Svahnström selgitab, et sellise alevade toidupoliitika põhjus on nii hügieeni- ja ohutuskaalutlused kui ka soov pakkuda klientidele meeldivat kogemust.

„Kajutid on üsna väikesed ja neis pole söömisala. Me ei taha, et näiteks määrduvad kastmed valguksid vaibale, mis sunniks meid kajuti broneerimissüsteemist eemaldama,” sõnas ta.

„Samuti ei pruugi kajutites olla külmikut toidu jahedana hoidmiseks. Me ei soovi kindlasti, et meie laevadel puhkeksid kõhuhaiguste epideemiad. Tahame kontrollida, mida pardal süüakse,” lisas ta.

Pühapäeval kirjutas Ilta-Sanomat vahejuhtumist, kus lastega pere kaasavõetud toit visati prügikasti. Boijer-Svahnströmi sõnul tähendab see juhtum, et ettevõte peab teemat arutama ja kontrollima, kas suhtluskanalid toimivad tõhusalt.

Ta märgib, et ettevõtte oma töötajad ei viibi terminalides alati kohapeal – seal töötab ka väline turvameeskond.