Sajad Briti sõdurid suunduvad järgmisel kuul Poola, et harjutada Ukrainasse lähetamist relvarahu korral.
Õppus on esimene omataoline, mille eesmärk on valmistuda sõjajärgseks olukorraks riigis, kus Euroopa väed kohapeal toimivad heidutusena.

Mitme riigi, sealhulgas Prantsusmaa ja Saksamaa sõjaväelased simuleerivad sõdurite ja logistiliste tarvikute, näiteks toidu ja kütuse liigutamist osana rahvusvahelisest rahuvalveoperatsioonist, vahendab Times.

Arvatakse, et õppustel osaleb lisaks Poola sõduritele vähemalt 1500 Briti, Prantsuse ja Saksa sõdurit. Sõjamängus lepiti esmakordselt kokku juulis Pariisi tippkohtumisel.

Kaitsevaldkonna allikas ütles, et isikkoosseis harjutab stsenaariumi, mille kohaselt „rahvusvahelised väed viibivad ühes piirkonnas”, kuid keeldus täpsemaid üksikasju avaldamast.

Washingtonis sõnas Briti kaitseminister Wes Streeting: „Järgmisel kuul osalevad tuhanded kaitseväelased Poolas toimuval suurel õppusel, et tagada meie valmisolek toetada sõjalist väljaõpet ja sõjajärgset ülesehitustööd, mida Ukraina vajab.”

Ta tegi selle avalduse pärast oma esimest silmast silma kohtumist USA ametivenna Pete Hegsethiga USA sõjaministeeriumis Pentagonis.

Streeting lisas: „Ukraina on vabaduse eesliin kõikjal ning on äärmiselt oluline, et nad väljuksid võitjana võitlusest Putini agressiooni vastu. Me valmistame ette teed rahule ja vabadusele, mida soovime näha, juhtides seejuures tahte koalitsiooni.”

Poola peaminister Donald Tusk sõnas, et Suurbritannia ja Prantsusmaa osalemine on „ülioluline” ning aitab koalitsioonil valmistuda selleks, et pakkuda Ukrainale ja laiemalt Kesk- ning Ida-Euroopa piirkonnale julgeolekugarantiisid.

Üks kõrge Poola ametnik sõnas, et õppused rõhutavad Euroopa peamiste sõjaliste jõudude ühtsust Venemaalt lähtuva ohu ees ning vajadust jätkata Ukraina toetamist.

Ühendkuningriigi maaväe staabiülem kindral Roly Walkerhoiatas sõdureid, et Suurbritannia vajab neid, arvestades „praegust äärmiselt ohtlikku olukorda maailmas”.

Neljatärnikindral pidas Põhja-Yorkshire’is asuvas Cattericki väeosas kõne 700 sõdurile, kes kuuluvad 1. (Ühendkuningriigi) diviisi – maaväe kergesse, kõrge valmidusastmega ja ülemaailmse reageerimisvõimega üksusesse.

Walker märkis, et „sõduriamet” on taas leidnud koha ühiskondlikus teadvuses ning möödas on ajad, mil Suurbritannia ei pidanud konfliktidele mõtlema.

„Te ei teadnud seda, kuid meie riik vajab teid,” sõnas ta. „Oli aeg, mil meie riik ei soovinud isegi mõelda olukorrale, kus ta peaks oma sõdureid sõjas kasutama.”

„Tõepoolest, väga peagi hakkavad selle riigi poliitilised juhid kodanikega avameelselt rääkima sellest, mis täpsemalt toimub, kus peituvad ohud ja milleks rahvas peab valmis olema. Nad peavad mõistma, mis toimub kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ning miks praegune aeg tundub olevat eriti ohtlik,” sõnas ta.

Walker lisas, et riigikaitse tugevdamiseks peab avalikkus olema valmis „ohverdusi tooma”. Sama hoiatust kordas endine riikliku julgeoleku nõunik Peter Ricketts, kes kutsus ministreid üles teavitama avalikkust põhjalikumalt Venemaalt lähtuvast ohust.

„Minu arvates peavad nad tõepoolest alustama Briti rahvaga vestlust selle üle, mis võib ees oodata, sest Putin ei püüa murda moraali mitte ainult Ukrainas, vaid õõnestab seda ka Euroopa riikides,” ütles Ricketts täna laupäeval 17. oktoobril BBC Radio 4 saates „Today”.

Rickets sõnas, et Ühendkuningriik peaks „Ukrainale kindlalt toeks olema – pakkudes Zelenskile Downing Streetil mitte üksnes sõbralikku õlale patsutust, vaid ka materiaalset, majanduslikku ja sõjalist abi, et ta suudaks sellest väga raskest talvest läbi tulla”.

Väljavaade Ukraina ja Venemaa vahelise rahulepingu sõlmimiseks tundub kauge. President Putin ei ole andnud vähimatki märki, et oleks valmis sõja lõpetama, ning jätkab Ukraina linnade pommitamist rakettidega. Siiski soovivad nn tahte koalitsiooni kuuluvad riigid tagada, et nad oleksid valmis tegutsema, kui olukord peaks järsult muutuma.

Suurbritannia ja Prantsusmaa on koalitsiooni juhtinud ja veennud teisi riike liituma, ehkki mõned on olnud tõrksad nõustuma sõdurite saatmisega Ukrainasse.

Poola ja Balti riigid on väljendanud muret, et sõdurite saatmine Ukrainasse võib muuta nad kodumaal haavatavamaks. Eurooplaste sõnul oleks USA tugi kriitilise tähtsusega – näiteks võiksid Ameerika sõjalennukid olla valmis maavägesid kaitsma. Samuti oleks hädavajalik USA luureinfo, mis võimaldaks Venemaa rünnakutest varakult teada saada.

Ukraina ja USA suhted on halvenenud pärast nädal aega kestnud teravaid sõnavahetusi Kiievi ja Washingtoni vahel. Reedel nimetas president Trump Kiievi otsust jätkata rünnakuid Venemaa energiataristu vastu „häbiväärseks”.
Trump ütles sel nädalal, et president Zelenskil on aeg oma ametikohalt lahkuda, süüdistades teda keeldumises rahukõnelustega liituda.

Samuti pahandas USA president liitlasi, sõlmides Putiniga kokkuleppe Venemaa diislikütuse ostmiseks – samm, mis lisaks Venemaa sõjamasinasse miljardeid dollareid.

Tekkinud tüli on viinud selleni, et Ukraina ligipääs Starshieldile – süsteemile, mida ta saab Elon Muski ettevõttelt SpaceX ründeoperatsioonide läbiviimiseks – on häiritud.

Ukraina kasutab seda sõjalise otstarbega satelliidisüsteemi nii Venemaa kontrolli all olevate alade ründamiseks kui ka õhutõrjedroonide puhul, kuid tehnoloogia kasutamisele suurtel kiirustel kehtestati ootamatult piirang.

Eelolevate kuude jooksul on oodata, et Briti ministrid teevad avalikkusele mitmeid avaldusi ühiskonna vastupidavuse tugevdamise kohta. Samuti kavatsevad nad selgitada, miks on vaja suunata kümneid miljardeid naelu teistest valdkondadest ümber, et katta kaitse-eelarve kasvu.

Briti Tööpartei valitsus on võtnud kohustuse kulutada 2035. aastaks kaitsele 3,5 protsenti rahvatulust, võrreldes praeguse 2,6 protsendiga. Ministrid on korduvalt edasi lükanud otsuseid selle kohta, kas eraldada 2030. aastaks kaitsele 3 protsenti sisemajanduse koguproduktist (SKP-st) – eesmärk, mis on kaitseminister John Healey sõnul vajalik Suurbritannia kaitsmiseks Venemaa rünnakute eest NATO vastu.