Ukraina õhutõrje nõrgad kohad on muutumas kriitiliseks ning probleemiks pole ainuüksi Patriot-süsteemi püüdurrakettide nappus. Hävituslennukid F-16 on parim vahend Venemaa uute reaktiivmootoriga droonide vastu, mis ründavad praegu Ukraina tsiviilelanikke nii öösel kui ka sageli päeval. Ukraina sõltub aga oma hävituslennukite pargi töös hoidmisel Lääne abist ning viivitused on jätnud suure osa F-16 lennukitest kasutusest kõrvale.
Käesoleva septembrikuu jooksul on Venemaa saatnud Ukraina suunas ligikaudu 2000 reaktiivmootoriga drooni, samas kui juunis oli see arv umbes 350. Need uued droonid lendavad kiirusega kuni 600 kilomeetrit tunnis – see on liiga kiire tempo püüdurdroonidele, mida Ukraina kasutas varasemate Shahed-mudelite tõrjumiseks. Ukraina suudab alla tulistada 55% Venemaa reaktiivdroonidest, samas kui vanemate Shahed-droonide puhul oli see näitaja üle 90%, vahendab Wall Street Journal.
Samas on reaktiivmootoriga droonid just sellised sihtmärgid, mille allatulistamises on F-16-d eriti tõhusad, kusjuures ühe sellise hävitamine maksab tavaliselt 25 000 dollarit või vähem. Ukraina F-16 piloodid on alla tulistanud ligikaudu 2500 eri tüüpi drooni ja umbes 650 tiibraketti. Kuid pärast 300 lennutundi vajavad F-16-d niinimetatud etapiviisilist ülevaatust (inglise keeles phase inspection), et hoida mootor, avioonika, hüdraulika, kütusetorustik ja muud süsteemid töökorras.
USA sõlmis Belgia ettevõttega Sabena Aerospace Engineering lepingu väärtusega kuni 235,5 miljonit dollarit Ukraina F-16-te hoolduse korraldamiseks, kuigi osa tööst teevad alltöövõtjad. USA-s võtab selline ülevaatus tavaliselt kaks kuni kuus nädalat, kuid Belgias võib see kesta kuni 40 nädalat, märgib USA mereväe eruadmiral Mark Montgomery.
Teine lääne allikas väidab, et enamik Ukraina F-16-test on praegu hooldusprotsessi venimise tõttu ebakindlas seisus ning praeguse kasutus- ja hooldustempo juures on Kiievi lennukipark aasta lõpuks ammendunud. Ukraina õhujõudude esindaja keeldus olukorda kommenteerimast.
Sabena keeldus konkreetsetele küsimustele vastamast, viidates „operatiivjulgeoleku kaalutlustele ja käimasoleva sõjalise toetuse tundlikule iseloomule”. Lahingutegevuses kasutatavad hävitajad vajavad sageli põhjalikumat hooldust kui rahuajal lendavad masinad ning viivitusi võib põhjustada ka teatud varuosade nappus. Olenemata põhjusest on tegemist „hooldussuutlikkuse probleemiga, mis on arenemas õhukaitseliseks kriisiks”, ütles USA õhujõudude erukindral David Deptula.
President Volodõmõr Zelenski teatas teisipäeval, et Belgia annab Ukrainale 2026. aasta lõpuks üle kolm F-16 hävitajat ning teised Lääne partnerid võivad veelgi lennukeid laenata. Tasub kaaluda, kuidas saaks Ukraina rohkem hooldustöid riigisiseselt teha ja kas Rumeenias asuvad rajatised suudaksid osa hoolduskoormusest enda kanda võtta.
Ukraina katsetab alternatiivseid meetodeid reaktiivdroonide tõrjumiseks, kuid nende laiaulatuslik kasutuselevõtt võtab aega mitu kuud. Samal ajal nendib Ukraina kaitse- ja strateegilise tööstuse ministeeriumide endine nõunik Juri Sak: „Kui Ukraina ei saa võimekust hävitada reaktiivmootoriga droone ja tiibrakette, saavad selle niigi napid õhutõrjeraketid otsa.” Linnad ja tsiviilelanikkond on pideva rünnaku all, samuti kannatab talve eel energiataristu. Haavatav on ka Ukraina kaitsetööstusbaas.
See on hoiatuseks Ameerika Ühendriikidele. USA valitsuse vastutusamet (GAO) hoiatas tänavu kevadel, et USA sõjalennukite hoolduses tekib üha rohkem viivitusi. Kindralleitnant Linda Hurry märkis sel kuul väljaande Defense News andmetel, et USA õhuväel on lennukiosade varustuses „14 miljardi dollari suurune auk”. Ukraina õhukaitsekriis ilmestab tõsiasja, et sõjas tähendab hooldusvõimekus ühtlasi lahingujõudu.
