Eksperdi hinnangul võib ajateenistusest kõrvalehoidmist kaaluvaid britte oodata „raske” karistus. Hirm, et Ühendkuningriik peab kehtestama kohustusliku ajateenistuse, on viimastel nädalatel Venemaa ähvarduste tõttu järsult kasvanud. Üks Putini lähimaid nõunikke hoiatas, et ta ei saa „sada protsenti välistada poolsõjalise tegevuse võimalust Briti objektide vastu” pärast seda, kui Briti relvajõud andsid Volodõmõr Zelenski vägedele üle tehnilised joonised oma Storm Shadow rakettide valmistamiseks.

Ühendkuningriigi julgeolekuallikas on tunnistanud, et Venemaa „valmistab midagi ette” – sellele on viidanud ka peaminister Andy Burnham, märkides, et Venemaa rünnak on „vältimatu”. Kui sõda peaks puhkema, võib Ühendkuningriik olla sunnitud reservide suurendamiseks kehtestama ajateenistuse, eriti arvestades, et armee on kahanenud oma väikseimasse mõõtu alates 19. sajandi algusest, koosnedes ligikaudu 74 000 täiskohaga teenistujast, vahendab Express.

Ajateenistus tähendab olukorda, kus valitsus kehtestab üksikisikutele kohustusliku sõjaväeteenistusse astumise. Viimase 126 aasta jooksul on Ühendkuningriigis ajateenistus kehtinud vaid kahel korral: aastatel 1916–1920 ja 1939–1960.

Vestluses väljaandega Express arutles kirjanik ja ajaloolane David Swift selle üle, millised karistused võiksid tabada britte, kui nad keelduvad ajateenistusse astumast.

Swifti hinnangul võidakse teenistusse registreerumisest keeldujaid pigem trahvida kui vangistada. Ta selgitas: „Eeldan, et vangistuse või muu sarnase asemel määrataks trahvid, seda järgmistel põhjustel: 1. vanglakohtade nappus; 2. raskused otsuse jõustamisel ja selle vähene legitiimsus; ning 3. asjaolu, et ajateenistus – kui see peaks kehtestatama – keskenduks suuresti rahalisele tasule.”

Mis puudutab võimalikke trahve, siis Swift pakkus välja, et Ühendkuningriik võiks eeskuju võtta Kreeka valitsuselt. Kreekas kehtestati registreerimata jätmise eest 6000-eurone trahv, kuid 2019. aastal arutati riigis selle trahvi täielikku kaotamist.

Samal ajal pakkus David välja, et ka Suurbritannia võiks järgida Šveitsi eeskuju, selgitades: „Šveitsis tuleb maksta täiendavalt kolm protsenti makse, kui keeldutakse ajateenistusest – ja seda kogu selle aja vältel, mil oleks tulnud läbida sõjaväelist väljaõpet.”

„Nii on trahvid piisavalt suured, et heidutada inimesi teenistusest kõrvale hoidmast (kui need oleksid vaid paarsada naela, loobuksid paljud), kuid mitte nii karmid kui vangistus,” sõnas ta.

David rääkis varem, milline brittide rühm võetakse värbamise korral sihikule – ja millised kaks rühma võivad sellest vabastuse saada.

Mobilisatsioon tundub praegu ebatõenäoline. 2024. aastal ütles Briti armee endine juht kindral Patrick Sanders, et Ühendkuningriik peaks hakkama Venemaa ohule reageerimiseks ette valmistama „riiklikku mobilisatsiooni” ja „kodanikuarmeed”.

Valitsus Downing Street’il lükkas selle idee tagasi. Tolleaegse peaministri Rishi Sunaki pressiesindaja ütles, et valitsusel „pole mingit kavatsust” ajateenistust sisse viia, sama seisukohta kordas ka valitsuskabineti minister Pat McFadden 2025. aasta märtsis.

Selle asemel on ministrid järjekindlalt väitnud, et Suurbritanniat kaitseb kõige paremini vabatahtlikest koosnev kõrgelt koolitatud professionaalne sõjavägi, mitte kohustuslik ajateenistus.