Kiiev on aastaid elanud Shahed-tüüpi kamikaze-droonide madala ja põriseva undamise saatel.

Nüüd aga terroriseerib Ukraina pealinna elanikke teistsugune heli: reaktiivmootoriga droonide kõrgetooniline vihin, kui need kihutavad läbi taeva nii kiiresti, et neid võib ekslikult pidada rakettideks, vahendab Telegraph.

Need täiustatud süsteemid suudavad saavutada kiiruse kuni 500 km/h – mis on peaaegu kolm korda kiirem kui nende Iraanis konstrueeritud ja propelleriga varustatud eelkäijatel – ning kanda 50–90 kg kaaluvaid lõhkepäid.

Ukraina ametnike sõnul ründab Venemaa nende droonidega üha sagedamini, püüdes õhutõrjet üle koormata, see sunnib Kiievit kulutama oma kõige väärtuslikumaid tõrjerakette ja tekitab lünki, millest võivad läbi pääseda ballistilised ja tiibraketid.

Eilse neljapäeva 2. juuli öösel Kiievile korraldatud rünnakus kasutas Moskva rekordarvul reaktiivmootoriga droone Shahed.

Telegraphi ajakirjanikud kuulsid öötundidel taevas nende droonide iseloomulikku heli, enne kui kümned raketid pealinna koidikuni tabasid. Rünnakus hukkus vähemalt 25 inimest, üle 90 sai vigastada ja kahjustada sai ligikaudu 130 hoonet.

Rohkem kui nelja ja poole aasta pikkuse täiemahulise sõja jooksul on Kiiev loonud võimsa õhukaitsekilbi, mis koosneb kodumaistest püüdurdroonidest, imporditud raketitõrjesüsteemidest, liikuvatest tuleüksustest, elektroonilise sõjapidamise vahenditest ja helikopteritest.

Ukraina püüdurdroonid on osutunud eriti tõhusaks suhteliselt aeglaste – kiirusega 180 km/h liikuvate – deltatiivaga droonide Shahed vastu, mille tõrjumiseks need algselt loodi. Samas on droonide uued mudelid varustatud Hiinas toodetud turboreaktiivmootoriga, mis võimaldab neil saavutada tippkiiruse 500 km/h ja liikuda märgatavalt kiiremini kui Ukraina õhukaitse droonid.

„Need droonid ei ole enam kättesaadavad püüdurdroonidele, mille kiirus ulatub kuni 300 kilomeetrini tunnis,” ütles õhuväe pressiesindaja Juri Ihnat neljapäeval Ukraina telekanalile Channel 5.

„See tähendab, et liikuvatele tuleüksustele ja droonide vastastele püüdurdroonidele ei saa enam loota. Tuleb kasutada rakette,” märkis ta.

Praegu moodustavad sellised mudelid endiselt vähemuse. Neljapäeval Ukraina suunas välja lastud 496 mehitamata õhusõiduki (sealhulgas mudelid Shahed, Gerbera ja Italmas) seas oli seirekanalite andmetel vaid 30 reaktiivmootoriga – ehkki ajakirjanik ja blogija Bohdan Mirošnikov hindas selle arvu märgatavalt suuremaks, väites, et neid oli „tõenäoliselt üle saja”.

Igal juhul on see suurim arv relvi, mis on ühe öö jooksul Ukraina pealinna vastu välja saadetud.

Ukraina kaitseanalüütikute sõnul muudavad need mudelid Moskva raketirünnakud tõhusamaks. Neljapäevases rünnakus kasutati 74 raketti, sealhulgas süsteeme Tsirkon, Iskander, Kh-101, Kalibr ja Kh-59/69, kuid 28 ballistilisest raketist – mis on tavaliselt kõige raskemini tõrjutavad ja mille puhul loodetakse USA päritolu Patriot-süsteemidele – suudeti alla tulistada vaid kolm.

Ukraina sõjaväeanalüütik Oleksandr Kovalenko märkis, et see rünnak eristus hiljutistest massilistest rünnakutest just reaktiivmootoriga droonide märgatavalt suurema osakaalu poolest.

„Venemaa väejuhatuse hinnangul peaks see võimaldama neil murda läbi meie piiratud õhutõrjest, eriti just droonide vastu suunatud õhutõrjest,” ütles ta Ukraina meediale.

„Peamine, mida me näeme, on sisuliselt reaktiivmootoriga droonide arvu kasv; need on oma suure – kuni 400–450 km/h ulatuva – kiiruse tõttu üsna keerulised sihtmärgid,” sõnas Ukraina lennundusekspert Bogdan Dolintse.

„Teiseks püüab vaenlane suurendada rünnakute tihedust… Kui varem räägiti kuni tuhandet drooni hõlmavatest ja 10–14 tundi kestvatest rünnakutest, siis nüüd taotleb Venemaa sarnaste rünnakute läbiviimist nelja kuni kuue tunni jooksul,” lisas ta.

Mõju Kiievi elanikele on olnud laastav. Ühes neljapäeva hommikul tabamuse saanud paigas oli rakett rebinud elumajalt ära ülemised korrused, paisates mööda hoone seinu alla rusulaviini, mis koosnes tellistest, purustatud mööblist ja ribadeks rebitud vaipadest.

Rünnak tundus nagu „kohutav õudusunenägu”, ütles Tetjana Bondarenko, kes seisis oma hävinud kodu ees ja suitsetas. „Kõik hakkas vappuma ja akendest lendas sisse rususid. Seejärel tekkis suits – kõik arvasid, et me lämbume.”

Vaid kiviviske kaugusel oli teine ​​rakett tabanud naabruses asuva kortermaja esist ala, jättes mudasesse maasse kahemeetrise sügavusega kraatri ning purustades värvikireva mänguväljaku, mille rajatised olid nüüd väändunud ja katki.

Viktoria Osadtša istus õues oma mikrolaineahjul, mille ta oli korterist päästnud, ja vaatas kraatrit. Tema ümber vedelesid kotid täis riideid, pildiraame ja muid korterist päästetud elektroonikaseadmeid.

„Raketid on siia varemgi lennanud ja meie aknad olid juba purunenud, nii et läksime kohe varjendisse,” ütles ta. „Inimestel tekkis paanika: nad jooksid sisse ja rääkisid, et hoone on täielikult hävinud.”

Naabrid kogunesid tema ümber, kaasas lemmikloomapuurid ja seljakotid, milles olid värisevad kassid ja koerad, samas kui maapinnale jäetud puuris piiksus ärevalt väike viirpapagoi.

„Meie korter asus tabamuse saanud osast teisel pool, nii et jooksime tagasi ja jõudsime oma asjad päästa,” lisas proua Osadtša.

Oksana Voznjuk istus oma korteri ees pingil, seljas hommikumantel ja jalas sussid.

„Käis tohutu kärgatus ja uksed lendasid hingedelt maha. Elan koos ema, õe ja abikaasaga. Meie esik on väga väike, nii et jäime sinna, aga abikaasa läks vannituppa,” rääkis ta.

„Tal on südameprobleemid ja ta kasutab südamestimulaatorit. Nägin teda vastu seina toetumas, seejärel ta kukkus. Kutsusin talle kiirabi, kuid öeldi, et rünnaku tõttu ei saa nad tulla,” sõnas ta.

Proua Voznjuk on pärit konfliktist räsitud Donetski oblastist, ta rääkis, et sai oma nüüdseks kahjustada saanud Kiievi korteri riiklike eluasemesertifikaatide abil, mida valitsus väljastab kodanikele, kelle kodu on Vene vägede tegevuse tõttu hävinud või elamiskõlbmatuks muutunud. „Viie aasta jooksul pole ma midagi sellist kogenud,” ütles ta.

„Umbes aasta tagasi tabas seda kohta raketirünnak ja nüüd, vaid aasta hiljem…,” sõnas proua Bondarenko, püüdes pisaraid tagasi hoida. „Öeldakse, et välk ei löö kaks korda samasse kohta, aga lööb küll. See tõestab, et lööb.”