Rakett Kheibar Shekan on Teherani relvastuse põhirelv – odav, mobiilne ja täpne relv, mille tegevusulatus on vähemalt 900 miili (u 1450 km). Viimasel ajal on Iraan kasutanud seda keerukates rünnakutes, näidates end USA jaoks paindliku vastasena.

USA ametnike sõnul on Iraan alates lahingutegevuse taastumisest sel kuul tulistanud Kheibar Shekani rakette USA baaside pihta. Nad märgivad, et Iraan kasutab erinevate lennutrajektooride, manöövrite ja kiiruste kombinatsiooni, püüdes nii USA õhukaitset segadusse ajada, vahendab Wall Street Journal.

Ühe USA ametniku sõnul on USA ja tema partnerid kogu sõja vältel enamiku Kheibar Shekani rakettidest alla tulistanud, kuid mõned on siiski läbi pääsenud.

Erinevalt Iraani vanematest rakettidest, mis vajavad enne väljalaskmist aeganõudvat tankimist, saab sõjaväeanalüütikute hinnangul Kheibar Shekani rakette hoida juba tangituna ja kiiresti veokitele või muudele sõidukitele laadida. See võimaldab neid kiiresti välja lasta ja nii pääseda USA ning Iisraeli sõjalennukite eest, mis jahivad Iraani raketipositsioone.

Analüütikute ja ametnike andmetel on mõnel raketivariandil lõhkepead kandev ninaosa – mis eraldub lennu viimases faasis – varustatud väikese mootoriga; see võimaldab ninaosal muuta oma suunda, kui see läheneb sihtmärgile kiirusega 6000 miili tunnis (u 9650 km/h).

Ballistilised raketid tõusevad ülemistesse atmosfäärikihtidesse või kosmosesse, enne kui sööstavad sihtmärgi suunas tagasi, kuid mitte kõik neist ei ole võimelised manööverdama. Sõjaväeanalüütikud, kes on uurinud raketti Kheibar Shekan märgivad, et see suudab oma trajektoori muuta enam kui mõned teised ballistilised raketid, püüdes nii raskendada oma avastamist ja hävitamist.

USA ametnike sõnul saadab Iraan satelliitjuhitavate Kheibar Shekani rakettidega sihikule võetud paikade suunas ka kiireid ründedroone ja lihtsamaid rakette, kohandades konflikti käigus oma taktikat.

Ametnike väitel on Iraan pärast relvarahu kokkuvarisemist korduvalt rünnanud piirkondi, kus asuvad Lähis-Idas paiknevad USA väed. Samuti on Iraan võtnud sihikule kogu piirkonna õhukaitse toimimiseks kriitilise tähtsusega radarid – strateegia, mis seab Ameerika sõjaväelased suuremasse ohtu.

„See kõik annab märku, et Iraan on tähelepanelik, nad õpivad ja otsivad võimalusi meid rünnata,” ütles erukindral Joseph Votel, kes on juhtinud USA Keskväejuhatust (CENTCOM). „Tegemist on sõjaväega, millel on hästi arenenud droonivõimekus ning pikaajaline kogemus raketi- ja mürsuprogrammide vallas. Neil on selles valdkonnas märkimisväärsed teadmised ja oskused.”

USA ja Iisraeli hinnangul oli Iraanil enne sõja algust 2500 Kheibar Shekani ja muud keskmaaraketti. Sõltumatu raketiekspert Fabian Hinz märkis, et Iraan võib maa-alustes baasides hoitavatest komponentidest küll uusi rakette kokku panna, kuid nende mootorite tootmisrajatised on hävitatud.

„Iraanlased mõistsid sõja käigus, et Kheibar Shekanid on suurepärased: nende tootmine on üsna odav, need on mitmekülgselt kasutatavad erinevate laskesüsteemidega ja üsna tõhusad,” ütles Pariisi Sciences Po instituudi Iraani strateegia ekspert Nicole Grajewski.

Iraan on tulistanud Kheibar Shekani rakette Iisraeli suunas, kus väidetakse enamik neist alla tulistatud olevat. Samuti on Iraan väitnud, et on nende rakettidega sihikule võtnud Iisraeli peaministri Benjamin Netanyahu büroo ja Iisraeli õhuväe ülema peakorteri. Eelmisel kuul teatas Iraan järjekordsest rünnakust, milles kasutati nii neid rakette kui ka reaktiivmootoriga droone. Nende rünnakute tulemusi ei ole õnnestunud kindlaks teha.

Rakett on saanud nime Khaybari lahingu järgi – see oli 628. aastal toimunud sõjakäik, mille käigus prohvet Muhamedi väed vallutasid kindlustatud Khaybari oaasi, mis oli toona araabia juutide valduses.

Iraan ei ole avaldanud Kheibar Shekani maksumust, kuid analüütikute sõnul on see tunduvalt odavam kui USA ja Iisraeli tõrjeraketid, mida kasutatakse nende allatulistamiseks ja mille hind jääb – olenevalt süsteemist – vahemikku 2–15 miljonit dollarit.

Tundub, et Iraan on oma raketirünnakuid täiustanud, analüüsides tõenäoliselt varasemaid laskmisi ja otsides viise, kuidas maksimeerida relvade sihtmärgini jõudmise tõenäosust, märkis Hinz.

Iraan on näinud, millised manöövrid on raketitõrje läbimurdmiseks kõige tõhusamad, ütles Hinz. „Iga lahinguline kasutus annab teatud andmeid, seega on see iraanlastele väga kasulik.”

Ta lisas, et Iraan on pikka aega väitnud, et Kheibar Shekan suudab lennu lõppfaasis manööverdada, et vältida õhutõrjet.