Seitse praegust ja endist USA ning Lääne ametnikku kinnitavad, et sõjaministeerium Pentagon kaalub ulatuslikku plaani tuua Euroopast välja lennukeid, laevu, relvastust ja kümneid tuhandeid USA sõdureid, hoolimata NATO liitlaste hoiatustest Venemaa kasvava agressiooniohu eest.

Vähendamine võib puudutada ligikaudu kolmandikku kõigist Euroopas paiknevatest USA vägedest ehk umbes 25 000 sõdurit. Üks USA ametnik ja veel üks aruteludega kursis olev isik märgivad, et vähendamine võib olla veelgi ulatuslikum – ulatudes kuni pooleni väekontingendist ehk 40 000 sõdurini, vahendab NBC News.

Kui plaan ellu viiakse, oleks tegemist kõige märkimisväärsema USA 80 000-liikmelise väekontingendi vähendamisega Euroopas alates 1990. aastatest, mil külm sõda oli lõppenud.

Selliste drastiliste kärbete väljavaade on tekitanud muret nii USA mõlema partei seadusandjates kui ka Euroopa valitsustes, kes kardavad, et see annab Venemaale julgust juurde. Selline vägede väljaviimine võiks põhjalikult muuta Ameerika suhteid oma peamiste liitlastega ja sundida Euroopa riike looma uusi partnerlussuhteid ajal, mil olukord on ebastabiilne ning Ukrainas ja Lähis-Idas käivad sõjad.

Kolme USA ametniku, ühe Lääne ametniku ja ühe asjaga kursis oleva endise USA ametniku sõnul puudutavad kärped tõenäoliselt Saksamaad, Itaaliat ja Hispaaniat. Nendes kolmes riigis paikneb suurem osa Euroopas asuvatest USA vägedest, kuid kõigi nende riikide juhid on sattunud ka konflikti president Donald Trumpiga seoses Iraaniga peetava sõjaga.

Oma teise ametiaja algusest peale on Trump ja tema lähikondlased väitnud, et Euroopa peaks enda kaitsmisel juhtrolli võtma – toetudes küll Ameerika tuumaarsenalile –, samas kui USA vägesid on vaja kiireloomulisemate ohtudega tegelemiseks, mida kujutavad endast Hiina, Iraan ja narkokartellid läänepoolkeral. Viimastel kuudel on Trump, kes on pikka aega seadnud kahtluse alla NATO alliansi väärtuse, teravalt kritiseerinud Euroopa partnereid keeldumise eest ühineda USA-ga sõjas Iraani vastu.

Pentagon teatas juunis, et viib läbi kuuekuulise ülevaate USA sõjaväe kohalolekust Euroopas. USA ja lääneriikide ametnike sõnul peaks õhuväekindral Alexus Grynkewich – kes on liitlasvägede ülemjuhataja ja USA Euroopa väejuhatuse juht – esitama oma analüüsi sõjaminister Pete Hegsethile reedel.

Grynkewichi analüüs toob tõenäoliselt välja neli võimalikku tegevussuunda, mis võivad hõlmata kärpeid USA lennuväe, mereväe personali ja maavägede või muude võimekuste osas, samuti võimalikke vägede ümberpaigutamisi Euroopa piires NATO idatiiva riikidesse.

Hegseth peaks saama lõpliku soovituse 6. novembril ning seejärel esitatakse see presidendile. Võimalik vägede väljaviimine toimub pärast seda.

Ühtegi otsust pole veel langetatud, kinnitasid üks sõjaministeeriumi kõrge ametnik ja kaks teist ametnikku. Hegseth juhtis Euroopas paiknevate vägede kuuekuulist ülevaatust, et „tagada meie vägede paigutuse vastavus president Trumpi tervele mõistusele tuginevale strateegiale „Ameerika ennekõike” (America First)”, teatas ministeeriumi kõrge ametnik.

Juulis Türgis toimunud NATO tippkohtumisel ütles Trump, et on „NATO-s sügavalt pettunud”, ning kritiseeris taas allianssi selle eest, et see ei tunnusta Ameerika vägevust.

„Miks kulutame meie sadu miljardeid dollareid, kui nemad meile appi ei tule?” küsis Trump. „Meie oleme alati nende jaoks olemas olnud.”

Kuu aega varem, kohtumisel NATO peasekretäri Mark Ruttega Ovaalkabinetis, küsiti Trumpilt, mida ta liitlastelt ootab, mille peale ta vastas: „Lihtsalt lojaalsust.”

„Ma tahan vaid nende lojaalsust. Me ei vaja nende raha. Me ei vaja midagi. Meil ​​on vaieldamatult maailma võimsaim sõjavägi, kuid ma tahan lihtsalt lojaalsust,” ütles ta.

USA vägede järsu vähendamise vastased Euroopas väidavad, et see muudab NATO liitlased haavatavaks ja soodustab Venemaa agressiooni, külvab kahtlusi USA partnerite seas mujal maailmas ning jätab USA sõjaväe ilma logistilistest sõlmpunktidest, mis võimaldavad vägesid kiiresti Lähis-Itta või Aafrikasse ümber paigutada.

Euroopa ametnikud on nii enne kui ka pärast kuuekuulist analüüsi palunud Washingtonilt järkjärgulisemat vägede vähendamist. See annaks nende valitsustele piisavalt aega arendada välja keerukaid sõjalisi võimekusi – nagu kaugmaaraketid, satelliitseire ja õhus tankimise lennukid –, mida on seni taganud peamiselt USA.

Saksamaa, mis on aastakümneid olnud USA sõjaväe tugipunktiks Euroopas, võõrustab mitmeid USA baase ja ligikaudu 36 000 sõjaväelast, moodustades suurima USA väekontingendi selles piirkonnas.

Mais teatas Pentagon plaanist tuua Saksamaalt välja 5000 sõjaväelast pärast seda, kui riigi kantsler Friedrich Merz oli öelnud: „Iraani juhtkond, eriti need niinimetatud Revolutsioonikaardiväelased, alandavad tervet riiki.” Pärast teadaannet ütles Trump, et kavatseb minna „palju kaugemale”, ähvardades vägesid veelgi kärpida.

Itaalias asuvad USA tähtsad lennuväebaasid ja ligikaudu 12 000 sõjaväelast. Hispaania lõunaosas asuvates baasides paiknevad olulised USA õhu- ja mereväe tugipunktid.

Itaalia peaministri Giorgia Meloni valitsus keeldus märtsis lubamast USA sõjalennukitel, mis valmistusid võimalikeks rünnakuteks Iraani vastu, kasutada Sitsiilias asuvat baasi ilma parlamendi heakskiiduta. Samuti pahandas Hispaania valitsus Valget Maja sõja algusjärgus, kui keelas USA-l kasutada oma sõjaväebaase Iraani-vastasteks õhurünnakuteks. Euroopa liidrid olid pahased, et neid ei teavitatud rünnakuotsusest ette; mõned neist väljendasid soovi vältida konflikti eskaleerumist ning muret võimalike majanduslike tagajärgede pärast.

Võimalikud kärped on tekitanud tõsist muret mitte ainult demokraatide, vaid ka paljude kõrgete vabariiklaste seas.
„25 000 sõjaväelase võrra vähendamine ei ole mingil juhul vastuvõetav,” ütles üks parlamendi Kongressi vabariiklane, viidates kahe rotatsioonipõhise brigaadi lahingugrupi väljaviimisele Saksamaalt eelmisel aastal – seda ajal, mil valitses mure Venemaa agressiooni suurenemise pärast piirkonnas. „Venemaa heidutust ei saa teha odavalt.”

Vägede väljaviimine Euroopast ja nende ümberpaigutamine USA-sse või mujale maailmas võib kaasa tuua märkimisväärseid kulutusi, mis annaks Kongressile mõjutusvahendi. Seadusandjad võivad blokeerida või piirata suuri muudatusi vägede paigutuses Euroopas, keeldudes eraldamast Pentagonile raha vägede ja relvastuse ümberpaigutamiseks.

Detsembris vastu võetud õigusaktiga keelas Kongress teatud kaitseministeeriumi vahendite kasutamise juhul, kui vägede arv Euroopas langeb alla 76 000 või kui USA loobub objektidest selles piirkonnas või loobub kõrgeima liitlasvägede ülema kohast, mida täidab USA kõrgem ohvitser. Siiski märgivad kaitsevaldkonna asjatundjad ja endised ametnikud, et seadusest möödumiseks võib leiduda võimalusi – näiteks põhjendades vägede väljaviimist ajutiste sammudega rotatsioonipõhise paigutuse raames.

Trumpi administratsiooni vägede ülevaatamine järgneb Euroopa valitsuste korduvatele hoiatustele, et Venemaa kujutab endast Euroopale ja maailmale teravat ohtu. Euroopa liidrite sõnul on Venemaa hoogustanud kogu mandril sabotaaži, küberrünnakute, mõrvade ja droonilendude kampaaniat, mille eesmärk on õõnestada Ukrainale antavat sõjalist abi ja lõhestada NATO liitu.

Saksamaa süüdistas sel kuul Venemaad Leipzigi lennujaamas toimunud rünnakukatses, milles osales lõhkeainega droon. Nädalavahetusel tabas droon rongi Ukraina-Poola piiri lähedal, mõni minut pärast seda, kui diplomaatiline delegatsioon, kuhu kuulusid ka endine Suurbritannia peaminister Boris Johnson ja endine Rootsi peaminister Carl Bildt, samast jaamast läbi sõitis. Teine droonirünnak tabas Poola ja Ukraina vahelise eraldiseisva piiripunkti lähedal.

Euroopa ametnikud süüdistasid Venemaad droonirünnakute korraldamises, et hirmutada Ukrainale sõjalist abi pakkuvaid valitsusi. Venemaa lükkas süüdistused tagasi.

NATO väitel on alates juunist alliansi idatiiva kohal patrullivad lennukid alla tulistanud mitu drooni, mis arvatakse olevat Venemaa poolt välja lastud. Itaalia hävitajad tulistasid droone alla Leedu ja Läti kohal, Prantsuse sõjalennuk tulistas ühe alla Läti kohal, Hispaania hävitaja tulistas alla drooni Rumeenia õhuruumis ja Rumeenia lennuk tulistas alla veel ühe Rumeenia kohal.

Venemaa täieulatusliku sissetungi tagajärjed Ukrainasse ja Trumpi ähvardused kaitsetoetuse lõpetada on juba sundinud Saksamaad ja mõningaid teisi NATO liitlasi kaitsekulutusi dramaatiliselt suurendama. Saksamaa suurendas sel aastal oma sõjalist eelarvet 25% ja riigi kaitseminister ütles kolmapäeval Pentagoni visiidi ajal, et NATO liitlased on valmis tegema rohkem.

„Meie, eurooplased, soovime USA-lt osa koormast enda kanda võtta ja võtta aja jooksul Euroopas tavarelvastusel põhineva heidutuse eest peamise vastutuse,” ütles Saksamaa kaitseminister Boris Pistorius, seistes kõrvuti oma Ameerika ametivenna Hegsethiga.

Küsimus USA vägede suurusest Euroopas on Trumpi administratsioonis juba mitmeid kuid erimeelsusi tekitanud ning olukord teravnes juunis, vahetult enne NATO kaitseministrite kohtumist.

Pentagonil oli plaanis teavitada ministreid USA vägede ulatuslikust vähendamisest Euroopas – kõne all oli kümnete tuhandete sõdurite äraviimine –, kuid selle sammu peatas välisminister Marco Rubio; mitmete praeguste ja endiste USA ning lääneriikide ametnike sõnul sai ta plaanist teada viimasel hetkel. Esimesena kirjutas kavandatud ettekandest Wall Street Journal.

Välisministeerium on alates juunist püüdnud administratsiooni aruteludes oma sõnaõigust säilitada, kuid vahelduva eduga, kuna Pentagon ei käsitle seda küsimust diplomaatilise, vaid puhtalt sõjalise teemana – nii väitis isik, kes on kursis välisministeeriumi püüdlustega.
Augustis saatis Trumpi administratsioon Euroopa liitlastele küsimustiku, milles tunti huvi kaitse-eelarve eesmärkide ja relvatootmise vastu, kuid küsiti ka seda, kas valitsused toetavad Trumpi välispoliitilisi prioriteete.
Juunis NATO kaitseministritele peetud kõnes märkis Hegseth, et administratsiooni algatatud analüüs USA vägede tulevase suuruse kohta Euroopas ei saa olema pealiskaudne ettevõtmine.

„See saab olema tõeline ülevaatus. Selle eesmärk on tagada, et NATO liiguks kiiresti ja pöördumatult suunas, kus Euroopa asub juhtrolli ja võtab enda kanda peamise vastutuse Euroopa kaitse eest,” ütles ta.

USA sõjaline kohalolek Euroopas sai alguse Teise maailmasõja järel ja külma sõja ajal, mil Ameerika Ühendriigid juhtisid Atlandi-ülest liitu, et kaitsta Euroopat Nõukogude Liidu kujutatava ohu eest. Ameerika vägede kohalolek, mis saavutas haripunkti 1950. aastatel enam kui 400 000 sõjaväelasega, vähenes pärast külma sõda, kuid USA saatis mandrile lisavägesid ja -tehnikat pärast seda, kui Venemaa hõivas 2014. aastal Ukraina Krimmi poolsaare ja alustas 2022. aastal täiemahulist sissetungi Ukrainasse.

Euroopas asuvate USA ja NATO vägede ülem Grynkewich ütles märtsis seadusandjatele, et baaside, vägede ja relvastuse olemasolu Euroopas võimaldab USA sõjaväel tegutseda tõhusamalt ka maailma teistes piirkondades.
„Just võimekused ja laskemoon Euroopas võimaldavad meil aidata USA Aafrika väejuhatusel (U.S. Africa Command) rünnata terroriste Aafrikas või toetada USA Keskväejuhatust (U.S. Central Command) operatsiooni „Epic Fury“ läbiviimisel,” ütles kindral seadusandjatele, viidates sõjale Iraaniga.

„Vahemaad on lühemad, kulud väiksemad ja jõu projitseerimine tunduvalt lihtsam,” sõnas ta.