Jordaanias asuvale lennubaasile korraldatud Iraani rünnakus hukkus kaks ja sai vigastada mitu USA sõjaväelast. See süvendas veelgi nädala kestnud tulevahetust, mille käigus mõlemad pooled on rünnanud üha tundlikumaid sihtmärke.
Lähis-Idas tegutsevaid USA vägesid juhtiv USA Keskjuhatus (CENTCOM) kinnitas hukkunute olemasolu ja teatas, et rünnaku tagajärjel on üks sõjaväelane kadunud. Hiljem teatas CENTCOM, et USA viis Iraani vastu läbi uusi rünnakuid, karistamaks režiimi ameeriklaste sihikule võtmise eest ja nõrgestamaks selle võimet rünnata laevaliiklust, vahendab Wall Street Journal.
CENTCOM-i andmetel toimetati neli sõjaväelast meditsiinilise evakuatsiooni korras Jordaania haiglatesse, kust nad on vahepeal välja kirjutatud. Teised kergemate vigastuste tõttu kontrollitud sõjaväelased on teenistusse naasnud, lisas CENTCOM.
Asjaga kursis olevate isikute sõnul said rünnakus kannatada ka mehitatud ja mehitamata õhusõidukid.
USA ametnike sõnul on Iraan kohanenud USA kaitsemeetmetega, tulistades rakette, mis liiguvad äärmiselt suurel kiirusel ja suudavad maapinna poole sööstes manööverdada. Ametnike väitel on Iraani võimekus tabada tundlikke sihtmärke tekitanud ka muret, et režiim võib sihtmärkide määramisel saada abi Hiinalt või Venemaalt.
Need on esimesed sõjategevuse tagajärjel hukkunud ameeriklased pärast seda, kui president Trump kuulutas aprilli alguses välja relvarahu. Juhtum paneb proovile presidendi vaoshoituse olukorras, kus USA ja Iraani vaheline tulevahetus on kogu möödunud nädala vältel eskaleerunud. President on varem öelnud, et kaalub sõjategevuse taastamist, kui Iraan peaks tapma USA sõdureid.
Kaitseminister Pete Hegseth ütles laupäeval, et sõjaväelaste kaotus tugevdab USA otsusekindlust.
Seadusandjad avaldasid sotsiaalmeedias hukkunute peredele kaastunnet, nende seas olid parlamendi Esindajatekoja spiiker Mike Johnson (vabariiklane Louisianast) ja New Hampshire’i senaator Jeanne Shaheen, kes on Senati välissuhete komisjoni juhtiv demokraat. Shaheen lisas, et president peab pidama läbirääkimisi selle katastroofilise sõja lõpetamiseks.
USA ametnike sõnul toimus Iraani rünnak Muwaffaq Salti lennubaasis, mida USA sõjalennukid on kasutanud Iraani-vastasteks operatsioonideks. USA vägede kaotused tekkisid olukorras, kus Ameerika ja liitlasväed tõrjusid raketi- ja droonirünnakuid, teatas USA Keskjuhatus (CENTCOM).
Iraan on seda baasi korduvalt rünnanud ballistiliste rakettide ja droonidega. Kahe USA ametniku sõnul tabati baasi ka varem sel nädalal toimunud rünnakus, mille käigus said USA sõjaväelased kergeid vigastusi.
Enne seda rünnakut oli sõjaministeerium Pentagon teatanud, et konfliktis Iraaniga on sõjategevuse või õnnetuste tagajärjel hukkunud 14 Ameerika sõjaväelast. Viieteistkümnes sõjaväelane suri terviseprobleemi tõttu.
Kahe riigi vahelised kokkupõrked puhkesid sel kuul võitluses strateegiliselt tähtsa Hormuzi väina kontrolli üle ning on laienenud laevadele, elektrijaamadele ja sildadele nii Pärsia lahel kui ka Iraanis.
Kuigi mõlemad pooled näivad olevat otsustanud sõda jätkata, on nad viimase nädala jooksul hoidunud täiemahulisse sõtta naasmisest. Analüütikud kardavad, et pidev pingete kruvimine võib vallandada eskaleeruva spiraali.
Teheranis võimule tulnud, kuid sõja algusest saadik avalikkuse ette mitte ilmunud iraanlane Mojtaba Khamenei hoiatas avalduses „unustamatute õppetundide” eest, kui USA jätkab tema riigi ründamist.
Jordaania lennubaasi, mida on kaitsnud raketitõrjesüsteem THAAD, on tabatud ka varem, kuid seni polnud seal ükski sõjaväelane hukkunud. Märtsis sai Iraani droonirünnakus kahjustada baasi kaitsev THAAD-i radar, mistõttu pidi USA selle komponendi välja vahetama.
Rünnak toimus ajal, mil USA saadab piirkonda kiiresti täiendavaid sõjalennukeid. Kohale toimetatakse Saksamaal asuvast Spangdahlemi lennubaasist pärit USA hävitajad F-16. Need lennukid suudavad muu hulgas rünnata Iraani radareid, mida kasutatakse õhutõrjerakettide väljalaskmiseks.
Samuti saadetakse Lähis-Itta Inglismaal asuvast Lakenheathi lennubaasist USA vargtehnoloogiaga hävitajaid F-35. Piirkonda suunduvad ka õhus tankimist võimaldavad lennukid. Vastastikuse mõistmise memorandum, mille Trump juuni keskel Iraaniga Hormuzi väina avamiseks ja sõjategevuse järkjärguliseks lõpetamiseks sõlmis, on kokku varisenud, kuna Iraan püüab dikteerida laevaliiklust sellel strateegiliselt tähtsal veeteel.
Iraani välisministeerium teatas eile laupäeval 18. juulil, et riik on lepingust ametlikult taganenud, viidates USA rikkumistele, sealhulgas katsetele rajada väina kaudu sõltumatu läbipääsutee.
Mõlemad pooled on ummikseisu murdmiseks suurendanud jõu kasutamist. Võitlus on muutunud laevaliikluse jaoks surmavaks, pärssinud liiklust väinas ja kergitanud naftahindu järsult. Pidevad häired sellel veeteel – mida läbib viiendik maailma naftast – võivad vähendada ülemaailmsed naftavarud ohtlikult madalale tasemele.
