Päikese all elamine on paljude soomlaste unistus.

Soomlanna Anu pere pakkis oma elu kastidesse, müüs vana maja ja kolis Hispaaniasse, otsides rahulikumat argipäeva ja paremat elukvaliteeti, vahendab Iltalehti.

Neid ootasid ees uus kodu, uued koolid ja hoopis teistsugune eluviis. Kuigi otsus tundus õige, näitasid rahalised olud peagi, et välismaale kolimine ei tähenda alati vaid puhkusemeeleolu.

Välismaal ette tulnud väljakutsed viisid pere lõpuks otsuseni Soome naasta.

Anu selgitab, et kolimine Hispaaniasse sai alguse soovist midagi muuta. Elu Soomes oli pere jaoks muutunud liiga kiireks ja pingeliseks.

„Tahtsime sellest oravarattast välja astuda ja pideva kiirustamise eest põgeneda. Argipäev keskendus vaid tulemustele ja elurõõm oli kadunud,” räägib ta.

Pere otsustas üle-eelmisel 2024. aastal võtta ette aastase pausi. Nad renoveerisid ja müüsid oma maja, misjärel kolis kolmeliikmeline pere suurde haagissuvilasse. Nad võtsid suuna Hispaaniale, kus veetsid kokku kuus kuud.

„Me ei pidanud taluma lörtsi, lobjakat, külma ega pimedust. See oli meie jaoks väga oluline,” meenutab Anu.

Nende kuue kuu jooksul avanesid töövõimalused Anu abikaasale Petrile ning nende laps Sanni leidis kooli, mis talle meeldis. Just siis hakkas pere kaaluma, kas Hispaaniast võiks saada nende alaline kodu.

Perekond naasis korraks Soome 2025. aasta suvel, kuid läks siis tagasi. Nelja kuu jooksul leidsid nad korteri Fuengirola Torreblanca linnaosas, vanematele töökohad ja Sannile koolikoha.

„Pakkisime osa oma asjadest transpordialusele ja asusime teele. Vahetasime haagissuvila matkaauto vastu, pakkisime selle varustust täis ja sõitsime vaatama korterit, mille olime broneerinud,” räägib Anu.

Anu kirjeldab kolimist põneva ettevõtmisena, arvestades, et nad olid üürikorterit näinud vaid fotodel. Teisalt on Fuengirolasse lihtne kolida tänu sealsele suurele soomlaste kogukonnale.

„Kõiki teenuseid saab soome keeles – tervishoid, hambaravi, iluteenused, juuksurid, massaaž, kinnisvaramaaklerid, mida iganes vaja,” loetleb ta.

Perekond armus Hispaania soojusesse. Anu märgib, et Soome pimedad ajad olid nii temale kui ka ta abikaasale raskelt mõjunud. Fuengirolas tõusis päike iga päev, isegi ajalooliselt külmal ja vihmasel aastal.

„Jäime kindlasti võitjaks. Valgus, päikesepaiste ja soojus mängivad inimeste heaolus ja meeleolus tohutut rolli,” sõnab ta.

Anu ütleb, et armastab merd. Nende kodust Torreblancas oli mere äärde vähem kui kilomeeter, nii et nad said igal ajal randa minna.

Naise sõnul muutus Hispaanias elamine kiiresti kulukaks. Pere üür oli tuhat eurot kuus. Anu peab hinda mõistlikuks, kuid korterite seisukord on Hispaanias tunduvalt kehvem kui Soomes.

„Otse öeldes on need mõeldud kiire kasumi teenimiseks. Korterid on seal sissetuleku allikaks ja keegi ei hooli nende seisukorrast,” selgitab ta.

Pere üürikorter oli küll möbleeritud, kuid suur osa sisustusest oli katki. Näiteks ei sulgunud rõdu lükanduksed korralikult, diivan oli kahjustatud ja köögikappidest puudusid riiulid.

Anu sõnul oli korteri heliisolatsioon nii kehv, et paljud ööd möödusid naabreid kuulates. Mõnda korterit kasutati lühiajaliseks üüriks, mistõttu tuli ette olukordi, kus nad pidid külaliste lärmaka pidutsemise tõttu magamata tööle minema.

Renoveeritud vannitoast imbus niiskust läbi seina riidekappi, mistõttu hakkasid riided ebameeldivalt lõhnama.

„Ka meie tuttavate seas tuli kahjuks sageli ette, et talviste tugevate vihmasadude ajal lekkis vesi laest või nurkadest sisse,” räägib ta.

Anu märgib, et Fuengirolas oli palju hallitusprobleemidega kortereid. Tuttavate näidatud fotode põhjal oli hallitus palja silmaga selgelt nähtav.

Anu sõnul töötas ta Hispaanias B2B-telemarketingi müügiagendina, samal ajal kui tema abikaasa tegeles remonditöödega.

Naise keskmine netosissetulek oli umbes 1500 eurot kuus. Petri tegi remonti peamiselt Soome klientidele, kuid nemad olid nõus maksma vaid Hispaania hinnatasemele vastavaid tasusid.

„Samas ootasid nad Soome kvaliteeti. Selles on selge vastuolu. Hispaanias tuleb sama suure sissetuleku teenimiseks teha kaks korda rohkem tööd kui Soomes,” selgitab Anu.

Teisalt tuleb Anu sõnul soome keeles pakutavate teenuste eest sageli maksta Soome hindu.

Raha nappis, sest ühe vanema kogu kuu sissetulek kulus eluasemekuludeks. Anu sõnul olid korterid talvel nii külmad, et neid tuli pidevalt radiaatoritega kütta. Kõige külmemal ajal ulatus elektriarve 300 euroni kuus.

„Lisaks olid veel vesi, internet, koolitasud, kindlustusmaksed ja muud kohustuslikud kulud. Pärast seda ei jäägi suurt midagi üle,” märgib ta.

Ootamatusteks ruumi polnud, sest mustadeks päevadeks polnud võimalik raha kõrvale panna.

Anu leiab, et turistide seas populaarsetes piirkondades on eluasemete hinnad suure nõudluse tõttu tõusnud. Välismaalaste arv Hispaanias kasvab, eriti piirkondades, kus teenuseid pakutakse mitmes keeles.

Seal on palju jõukaid britte ja ameeriklasi. Neil on raha, sõnab ta.

Anu mõistab, miks hispaanlased muutuvad välismaalaste suhtes üha pahuramaks. Üürihinnad on tõusnud nii kõrgele, et noored ei saa endale lubada vanematekodust väljakolimist.

Suurt mõju eluasemeturule avaldab ka lühiajaline üüriäri. Turistid on nõus maksma kodu nädalaseks üürimiseks hingehinda.

Anu sõnul on üürihinnad taskukohasemad sisemaal, kaugel turistide seas populaarsetest piirkondadest. Teisalt ei saa seal hakkama ilma keeleoskuseta ning välismaalastele on saadaval vähe töökohti.

Perekond otsustas, et Hispaanias elamine ei ole rahaliselt jätkusuutlik, kuna üürihinnad kerkisid suvehooajal peaaegu kahekordseks. Nad naasid juunis Soome.

„Meie eesmärk on nüüd olukord stabiliseerida ja eelkõige oma rahaasjad korda saada. Oleme pidanud kasutama oma sääste, kuigi see polnud kindlasti plaanis,” ütleb Anu.

Ta kavatseb siiski Hispaania olukorral silma peal hoida. Sinna tagasikolimine pole välistatud, sest riiki on jäänud pere jaoks olulisi inimesi.

„Oleme sealsete tuttavatega arendanud äriideid. Muidugi vajavad need ideed rahastust – päris nullist alustada ei saa. Peame kontseptsioone täpsustama, et Hispaaniasse naastes teaksime: need toovad tõepoolest tulemusi,” räägib ta.

Pere hakkab igatsema Hispaanias kogetud hubaseid kohvikuid, mereäärset elu, rahulikku elutempot ja kogukonnatunnet. Anu arvates oskavad hispaanlased pidutseda, rõõmu tunda ja elu nautida hoopis teistmoodi kui soomlased.

Soome naasmisel on olnud ka positiivseid külgi.

Nende tütar Sanni alustab kuuendat klassi. Ta saab iseseisvalt koolis käia. Fuengirolas ei tohi alla 12-aastased lapsed praktiliselt üldse ilma saatjata koolis käia, politsei ja koolid soovitavad lapsi kooli viia ja sealt ära tuua ning paljud koolid on kehtestanud selle sisekorraeeskirjana. Teisalt poleks ema julgenud tütrel Hispaanias üksi ringi liikuda lasta, isegi kui see oleks lubatud olnud.

„Siinne elu on kindlasti hoopis teistsugune – laps võib lihtsalt rattale hüpata ja sõita vanavanemate või sõbra juurde,” arutleb ta.