Mitmed allikad Venemaa võimuringkondades oletavad, et Venemaa president Vladimir Putin kehtestab riigis pärast sügisesi Riigiduuma valimisi sõjaseisukorra, vahendab sõltumatu Venemaa meediaväljaanne Verstka.
Olukord riigis muutub üha kriitilisemaks ja seda ei pruugi olla võimalik stabiliseerida ilma äärmuslike meetmeteta, ütles Verstkale duuma parlamendirühma kõrge tegelane.
Venemaal saab president sõjaseisukorra välja kuulutada korraldusega, mille kestusele pole konkreetset piirangut seatud.
Sõjaseisukorra väljakuulutamine võimaldaks selliseid meetmeid nagu komandanditunni kehtestamine, muude tsiviilliikumise vormide piiramine, valimiste tühistamine ja massimeeleavalduste keelustamine.
Opositsiooniline meediaväljaanne Moscow Times märgib, et sõjaseisukorra ajal võiks administratsioon anda kodanikele ka korralduse töötada kaitsetööstuses, rekvireerida vara ja kehtestada ulatusliku tsensuuri.
Parlamendirühma liige vihjas ka sellele, et ametlikku presidendi dekreeti sõjaseisukorra kehtestamiseks ei pruugi tingimata tulla.
Selline samm oleks vastuolus Kremli senise poliitikaga, mille eesmärk on hoida kodanikke sõjalistest asjadest eemal.
Verstka juhib aga tähelepanu sellele, et praktikas on sõjaseisukorra meetmed – näiteks tsensuur – Venemaal juba osaliselt rakendatud. Lisaks kehtib sõjaseisukord täielikult Ukraina oblastites Luhanskis, Donetskis, Zaporižjas ja Hersonis, mille Venemaa on okupeerinud.
Kaks Kremli heaks töötavat poliitilist konsultanti on Verstkale öelnud, et sõjaseisukorra kehtestamist toetavad vähemalt mõned julgeolekuametnikud.
Need ametnikud usuvad, et Venemaal on viimane aeg lõpetada oma kodanike siidikinnistes kohtlemine ja pidada sõda kogu riigi jõuga.
„Suur ebaõnnestumine rindel või uute sõdurite värbamise ebaõnnestumine võib olla päästikuks,” ütles üks konsultantidest.
Venemaa on tõepoolest silmitsi seisnud probleemidega mõlemas valdkonnas. 2026. aasta jooksul on Ukraina suutnud Venemaa edasitungi rindel peaaegu peatada, samas kui sissetungiv jõud kaotab rohkem sõdureid kui suudab värvata.
Sel põhjusel on mõned eksperdid hinnanud, et Venemaa võib pärast parlamendi Riigiduuma valimisi silmitsi seista uue mobilisatsiooniga – olgu see siis täielik või osaline.
Esimene – ja seni ainus – agressioonisõja tarbeks korraldatud mobilisatsioon viidi läbi osalise mobilisatsioonina 2022. aasta sügisel. Samas on ka neid, kes peavad mobilisatsiooniga seotud riski Kremli jaoks liiga suureks.
