Venemaa relvajõudude ülema rollis olnud Franz-Stefan Gady räägib väljaandele Foreign Policy, kuidas tema juhitud Venemaa väed alistasid sõjamängus NATO.

Professionaalsed sõjamängud on tavaliselt sõjaväe korraldatud õppused, mille eesmärk on harjutada otsuste langetamist.

Eelmise, 2025. aasta detsembris korraldatud sõjamäng keskendus poliitilistele otsustele ja pälvis palju tähelepanu.
NATO peasekretärilt Mark Ruttelt küsiti selle kohta arvamust ning ta ütles, et kaitseliit on „hästi ette valmistatud” ja kui keegi ründaks NATO riiki, oleks vastus „šokeeriv”.

Sõjamängus Venemaa vägesid juhtinud Gady ülesandeks oli hävitada NATO ja hoida Ameerika Ühendriigid konfliktist eemal. Gady on sõjandusekspert ja Ameerika mõttekoja Center for a New American Security vanemteadur.

Gady otsustas piiratud rünnakuga proovida hävitada NATO ja Euroopa Liidu usaldusväärsust. Tema sõnul ei oodanud mängu korraldajad tõenäoliselt Venemaalt traditsioonilist rünnakut, vaid näiteks hübriidsõda.

Sõjamängus otsustas Venemaa aga rünnata ja tegi seda kaheharulise rünnakuga. Esimene ründas Valgevenest, teine ​​Venemaa Kaliningradi oblastist, mis asub Poola ja Leedu vahel, ülejäänud Venemaast ära lõigatuna.

Rünnak oli edukas ja Vene väed maabusid Lõuna-Leedus Marijampolės. Sõjamängu rünnak on omataoline klassika, kuna Balti riikide sulgemine Läänemere ja Valgevene vahele on üks Venemaa enim esitatud rünnakuplaane.

Sõjamängus kasutas Venemaa oma peamisi eeliseid nagu kiirus ja valmis sõdurid, kellel on Ukrainas palju lahingukogemust.

Sõjamäng algas olukorrast, kus Venemaa ja Ukraina olid kokku leppinud püsivas relvarahus.

„Ma teadsin, et seni, kuni me hoiame ameeriklasi 48 tundi sõjast eemal, ei vasta Euroopa [Venemaa rünnakule] kohe,” kirjutab Gady.

Pärast sõjamängu toimumist on Ameerika Ühendriikide ja Euroopa suhted NATO-s veelgi pingelisemaks muutunud. Ameerika Ühendriigid on teatanud vägede väljaviimisest ja president Donald Trump on avalikult kaalunud kaitseliidust lahkumist.

Kui Venemaa esialgne rünnak sõjamängus oli edukas, asusid Kremli sõdurid tegutsema ja ootasid võimalikku vasturünnakut. Gady uskus, et Venemaa suudab oma positsiooni hoida ja tuumarelvadega ähvardades iga võimaliku vasturünnaku ära hoida.

Kuigi Venemaa kiire edasiliikumine võib Ukraina sõja valguses tunduda ebausutav, suutsid Vene väed 2022. aasta veebruaris sügavale Ukrainasse tungida, kasutades suuresti ära üllatust ja kohati minimaalset vastupanu.

Gady sõnul võiks Venemaa Balti riigid ülejäänud Euroopast sulgeda ilma maavägedeta. Seda saaks teha kaugmaarelvasüsteemidega nagu droonid ja suurtükid.

Sõjamäng lõppes enne, kui NATO või Leedu suutsid vasturünnaku korraldada. Kui NATO oleks vastu rünnanud, oleks Venemaa tõenäoline rünnak läbi kukkunud, kirjutab Gady.

Gady sõnul on kõige olulisem küsimus, kas NATO oleks vastu rünnanud.

Venemaa võitis sõjamängu suures osas seetõttu, et vastaspool Saksamaa ei suutnud otsuseid langetada. Gady kirjeldab Saksamaad NATO kõige olulisema Euroopa riigina.

Unustage jutt NATO pühendumusest artiklile 5. Kõige olulisem küsimus on, kas Saksamaa arvab, et Balti riikide pärast on Venemaa vastu sõtta minek seda väärt, isegi ilma Ameerika Ühendriikide abita, kirjutab Gady.