Euroopa otsib meeleheitlikult läbirääkijat Venemaaga, aga seni pole leitud ühtki sobivat kandidaati. Euroopa kõrge välisesindaja Kaja Kallas lükati kohe kõrvale.
Olukorras, kus USA ja selle juht Donald Trump on hädas Iraaniga ja Ukraina sõjast taandunud, peab Euroopa leidma kiiresti läbirääkija, et rahukõnelusi Venemaaga edasi ajada, vahendab Politico.
Vene presidendi Vladimir Putini ettepanek Gerhard Schröderi kohta lükati kohe tagasi – Ukraina välisminister naljatas Politicole, et Putin võiks sama hästi nimetada Venemaa-sõbralikud tegelased Steven Seagali või Gérard Depardieu. Ent nii Kiiev kui ka Moskva on ühel nõul, et Euroopa peab valima ühe inimese, mitte komitee.
Kaja Kallas on ilmselge kandidaat. EL-i kõrgeim diplomaat on pikka aega vastu otsestele läbirääkimistele Venemaaga, kuid on sellest ajast alates avanud ukse saadiku määramisele, öeldes, et välisministrid arutavad seda hiljem sel kuul. Ta näis isegi ennast eelmisel nädalal pakkuvat, öeldes ajakirjanikele: „Ma arvan, et ma näen läbi Venemaa esitatud lõksud.”
Kolm EL-i diplomaati hoiatasid aga, et Kallase tugev Venemaa-vastane seisukoht kutsub Putinilt kiiresti esile eitava vastuse. „Ta on end sellest kandideerimisest kahjuks välistanud,” ütles üks EL-i kõrgem diplomaat.
Spekulatsioonid käivad ka teiste nimede ümber, sealhulgas:
Angela Merkel: Endine Saksamaa kantsler on saadaval ja on otse suhelnud nii Volodõmõr Zelenski kui ka Putiniga. Siiski usuvad paljud eurooplased, et tema varasemad ebaõnnestunud vahenduspüüded on piisavad, et teda diskvalifitseerida.
Alexander Stubb: Soome presidendil on oma riigis vahenduskogemust ja ta on varem huvi üles näidanud. Kuid ta vajaks laialdast EL-i toetust ja Soome NATO liikmelisus võib vähendada tema populaarsust Moskvas.
Mario Draghi: Endist Itaalia peaministrit austatakse Euroopas laialdaselt ja teda ei peeta ei liiga karmiks ega Kremli suhtes sümpaatseks. Ometi pole avalikku signaali olnud, et majanduslikult orienteeritud Draghi seda rolli sooviks.
Kiievi mõtteviisiga tuttavad inimesed väidavad, et saadikul peaks olema tugev EL-i toetus, kuid ta ei tohiks olla blokist endast, mida Putin sügavalt umbusaldab. See võib viidata sellistele isikutele nagu Norra välisminister Espen Barth Eide, kogenud Lähis-Ida asjatundja, või isegi India välisminister S. Jaishankar, kes on säilitanud suhted mõlema poolega.
Kokkuvõtteks pole läbirääkija valiku suurim takistus Putin ega Zelenski, vaid eurooplaste suutmatus omavahel kokku leppida.
