NATO kaitseplaneerijad koostavad erinevaid stsenaariume ehk võimalikke tegutsemisviise, kus Venemaa ründaks, kui venelased otsustaksid NATO artikli 5 kehtivust proovile panna.

Iltalehti tutvustas NATO ohuhinnanguid. Luure- ja sõjandusallikad on neist Iltalehtile viimase paari aasta jooksul rääkinud. Stsenaariumid on jahmatavad. Selliste stsenaariumide hulka kuuluvad katse Soome ära lõigata või tankirünnak Tallinnale.

NATO riigid on harjutanud kõigi nende ohtude tõrjumist ja muutnud ka oma jõustruktuure, et neid ennetavalt ära hoida.

Stsenaariumid on katse Soome ära lõigata, saare vallutamine Läänemeres, mererünnak Karuväila kaudu, üllatusrünnak Narvale, tankirünnak Tallinnale ja Riiale, langevarjurünnak Gotlandile ning Suwalki koridori vallutamine.

Soome äralõikamine

MTänavuse, 2026. aasta märtsis korraldas NATO Põhja-Norras ja Soome Lapimaal suurõppuse „Cold Response” (Külm vastus), mida jälgis kohapeal Soome kaitsevägi.

Õppuse stsenaariumis püüdis Venemaa moodustada oma põhjapoolsete tuumabaaside ümber puhvertsooni ning ründas Põhja-Norrat ja Soome Lapimaad.

Brigaadikindral Manu Tuominen juhtis Soome osalemist õppusel „Cold Response”.

„Õppuse keskseks teemaks on olnud NATO vägede saabumine ühisoperatsioonide piirkonna idaossa ehk praktikas Soome Lapimaale,” rõhutab brigaadikindral Manu Tuominen.

Lapimaal toimunud õppusel osales ligikaudu 7500 sõdurit.

Allolev õppuse kaart illustreerib, kuidas NATO riigid harjutasid Salla kõrgendikelt Soomele suunatud Venemaa rünnaku tõrjumist. Stsenaariumis alustasid Vene maaväed rünnakut Kandalakša ja Alakurti väeosadest ning nende suurus oli diviisi suurune.

Venelaste eesmärk on isoleerida Soome põhjaosa. Ründaja eesmärk on esmalt liikuda Rovaniemi suunas ja seejärel Botnia lahe põhjatippu.

NATO kaitseplaanid on ette valmistatud Vene maapealse rünnaku tõrjumiseks Lapimaale.

„Cold Response” operatsioonis transporditi liitlasriikidest Lapimaale ligi 4000 sõdurit. Rootsi diviisi staap juhtis 3000 Rootsi sõdurist koosnevat brigaadi.

Seetõttu on NATO valmis looma Lapimaa diviisi, kust ta soovib saata Kremlile strateegilise sõnumi. Eesmärk on Venemaa kavatsuste ennetamine.

Rahuajal tegutseb ja treenib Lapimaa lisaks Soome sõjaväeüksustele ka NATO Rootsi juhitav FLF-brigaad.

Meil ​​on nüüd aega oma valmisoleku suurendamiseks, et suudaksime vastu astuda sellele, mida tulevik võib tuua pärast Ukraina sõja lõppu. Me teame, millised on Venemaa eesmärgid. Venemaa on olnud valmis oma eesmärkide saavutamiseks kasutama vägivalda, ütles FLF-brigaadi ülem kolonel Daniel Rydberg hiljutises intervjuus Iltalehtile.

Läänemere saare vallutamine

Koola tuumabaaside ümber puhvertsooni loomine nõuaks Venemaalt ulatuslikku maismaaoperatsiooni ja NATO ei pea seda praegu vahetuks ohuks.

Selle asemel peetakse võimalikuks üllatusoperatsiooni Läänemere saarel. Sellest teatas Rootsi kaitseväe juhataja Michael Claesson Iltalehtile jaanuaris.

Ma näen ohtu, et nad jätkavad niinimetatud hübriidsõja piiride testimist. See võib tähendada ka 5. artikli kehtivuse testimist, ütles Claesson.

Ma võin mõelda nii Rootsi kui ka Soome saarestikule kui asukohtadele, ütles Claesson.

Rootsi kindral hindab, et piiratud üllatusoperatsiooni oleks raske eelnevalt ära hoida. Vene erivägede sõdurid võiksid dessandiks kasutada tsiviillaevu.

Meres on sadu tuhandeid saari, millele saaks erinevatel põhjustel asuda ja seejärel väita, et NATO ja Lääs ohustavad näiteks mereliiklust ning seetõttu peame tagama vaba navigatsiooni Läänemerel, täpsustas Claesson stsenaariumi, milleks Soome ja Rootsi valmistuvad.

NATO artiklit 5 proovitakse nii, et venelased okupeerivad näiteks vaid ühe Soomele kuuluva saare. Pärast seda jäävad ründajad Claessoni sõnul paigale ootama, kuidas NATO riigid reageerivad.

Rootsi ja Soome on saare vallutamise katseks valmistunud, koostades ühised operatiivplaanid Berga dessantrügemendile ja Uusimaa brigaadi rannajäägritele.

Naabrid on oma merepatrullidele hankinud kiirpaate ja uusi laevatõrjerakette.

Briti eriväed on JEF-i koostöö kaudu valmis hävitama ka märgistamata Vene sõdureid, mis ilmuvad välja Turu või Stockholmi saarestikus.

Mererünnak Karuväila kaudu

NATO kaitseplaanides allub Soome Norfolki ühendoperatsioonide peakorterile.

Iltalehti kohtus Norras Norfolki väejuhatuse asetäitja, viitseadmiral James Morleyga.

Morley rõhutas, et Soome kaitseväe peamine ülesanne on kindlustada NATO idapoolne maismaapiir. See hõlbustab teiste liitlaste ülesannet merel.

Venemaa saab NATO-t rünnata ka muul viisil kui maismaalt. Morley sõnul võib see juhtuda Põhja-Jäämeres allveelaevadega läbi Karuväila.

Vene tuumaallveelaevad peavad läbima Karuväila, enne kui nad saavad kaduda Põhja-Atlandi avaratesse sügavustesse, kus vee sügavus on üle 5000 meetri.

Vene allveelaevu on raske jälgida ja veelgi raskem hävitada.

Karuväil on nimi, mis on antud merealale Norra põhjaranniku ja Karusaare vahel ning see jätkub põhja suunas kuni Teravmägedeni (Svalbard).

Õppuse „Cold Response” käigus harjutas NATO Vene allveelaevade hävitamist. Neid jälgivad ja hävitavad luurelennukid P-8 Poseidon, mereväe fregatid ja allveelaevad.

Lennukitelt P-8 heidetakse alla torpeedod.

„Vene tuumaallveelaevad on peaaegu kogu aeg merel. Ma ei saa teile öelda, kus venelased täpselt on, aga seal nad on,” ütles Norra kolonel Hans Martin Steiro.

NATO riigid on Karuväila paigaldanud palju sensortehnoloogiat, mille abil nad püüavad Vene allveelaevu leida. Norra ja Suurbritannia hangivad uusi allveelaevu, et tugevdada NATO heidutust Arktika meredes.

„Me treenime koos, et olla paremini võimelised tõrjuma igasugust Venemaa tegevust. Meie sõnum on selge: oleme valmis ennast kaitsma ja selle kaitsevalmiduse edastamine on osa meie heidutuse strateegilisest aspektist,” rõhutas Morley.

Üllatusrünnak Narvale

Venemaa ootamatut rünnakut Narvale on NATO pidanud ohuks vähemalt Krimmi okupeerimisest alates.

2024.aasta detsembris kohtus Iltalehti Narva jõe sillal Eesti politsei- ja piirivalveülema Egert Belitseviga.

Belitsev poseeris fotol betoonist draakonihammaste ehk tankitõkete ees.

Venelased okupeerisid Narva linna 1944. aastal ja hävitasid pommitamise teel linna keskaegse keskuse.

Sõja eest põgenenud eestlastel ei lubatud oma kodudesse naasta, kui Venemaa okupatsioon Eestis algas.

Venelased kolisid Narva uue ja venekeelse elanikkonna Siberist ja mujalt Nõukogude Liidust. See oli etniline puhastus.

Muidugi on Venemaa mõju siin nii tugev, et on inimesi, kes üritavad meid provotseerida ning kogukonnas rahutusi ja konflikte tekitada, ütles Belitsev.

Nõukogude okupatsiooni tagajärjel on 96 protsenti Narva elanikest venekeelsed. Narvas elab 53 000 inimest, kellest vaid pooled on Eesti kodanikud.

NATO on olnud valmis võimaluseks, et eraldusmärkideta Vene sõdurid üritavad saabuda venekeelseid eestlasi „kaitsma”. Mure on süvendanud asjaolu, et Vladimir Putin on Narvast – vastupidiselt ajaloolistele sündmustele – rääkinud kui Vene linnast.

Suur hulk Narva elanikke ei soovi aga, et venelased tuleksid Eestisse kedagi „päästma”.

„Ma ütleksin, et siin elavatel inimestel on päris hea ettekujutus sellest, mis toimub teisel pool piiri. Mõnel neist on avatud maailmavaade ja nad ei usu, et Venemaa propaganda on tõsi,” kiitis Belitsev.

Eelmise, 2025. aasta kevadel teatas Eesti, et rajab Narva sõjaväebaasi. Linna paigutatakse paarsada sõdurit Eestist ja teistest NATO riikidest, kes on spetsialiseerunud linnalahingutele.

NATO sõjalised planeerijad tahavad Venemaalt ära võtta võimaluse igasuguseks üllatusoperatsiooniks Narvas.

Tankirünnak Kymijokile, Tallinnale ja Riiale

Putin on öelnud, et tema ideaaliks on taastada 18. sajandi Vene impeeriumi piirid ja mõjusfäär. Luureallikad rõhutavad, et Putini sõnu tuleks võtta sõna-sõnalt.

Ohu all on Eesti, Läti ja Leedu, aga ka Kagu-Soome.

Soomes taotleks Venemaa 1743. aasta Turu rahu piire. Sellisel juhul jõuavad Vene sissetungiväed Kymi jõeni. Põhja pool sihiks rünnak Puumala väina.

2024.aasta detsembris ütles Putin oma iga-aastases propagandakõnes, et Venemaal on piisavalt jõude ja vahendeid kõigi oma ajalooliste territooriumide taastamiseks.

Soome valitsuse koostatud kaitseraport, mille parlament on heaks kiitnud, hindab, et Venemaa taotleb endale puhvertsooni loomist.

Venemaa julgeolekumõtlemine peegeldab strateegilise sügavuse taotlemist ja soovi luua Euroopas ühtne puhvertsoon Arktika piirkonnast läbi Läänemere ja Musta mere Vahemereni, analüüsib raport.

Venelased ei pane tingimata pahaks, kui nende maapealne pealetung seisma jääb. See loob kõrbenud maa rindejoone, mis sarnaneb Ukraina sõjaga, luues sisuliselt puhvertsooni NATO riikidega.

Venemaa rünnaku peamine suund on Balti riikides.

NATO allikad on näidanud kaarte, mis näitavad Venemaa 6. armee katset ulatusliku tanki-, suurtüki- ja raketirünnakuga murda läbi Eesti ja Läti. Rünnaku eesmärk on vallutada pealinnad Tallinn ja Riia.

NATO riigid idatiival on astunud palju samme, et muuta suure maapealse rünnaku stsenaarium Venemaa jaoks isegi võimatuks.

Soome on hankinud palju raketiheitjaid ja rakette, et hävitada ründaja formeeringud oma territooriumil.

Eestisse on loodud 25 000 sõdurist koosnev NATO diviis, mille osana võitleb 5000 sõdurist koosnev Briti brigaad. Diviisi peabaas asub Tapal, Tallinnast idas.

Seega peaks Venemaa suutma alistada moodsa NATO diviisi, et üldse Eesti pealinnale läheneda.

Lisaks on NATO oma iga-aastasel õppusel Baltops harjutanud täienduste toomist kogu Baltikumi.

Suwalki koridori hõivamine

Venelased ründaksid Leedut Valgevene kaudu.

Eesmärk oleks saada maismaaühendus Venemaale kuuluva Kaliningradi ja Valgevene vahel ehk vallutada nn Suwalki koridor.

Kui operatsioon õnnestub, satuvad Balti riike kaitsvad NATO väed geograafiliselt lõksu jäämise ohtu.

Venemaa võiks proovida Suwalki koridori vallutada ulatuslikus sõjas NATO vastu või eraldi välkoperatsioonina. Viimane ohuhinnang hõlmab 5. artikli testimist.

NATO on valmis üllatusoperatsiooni ära hoidma. Saksamaa on Leetu paigutanud soomusbrigaadi. Kuigi avalikkuses spekuleeritakse aeg-ajalt, kas Saksa brigaadil on volitusi võidelda Vene sissetungijate vastu, peavad sõjaväeeksperdid selliseid muresid ebareaalseteks. Nad juhivad tähelepanu sellele, et ei Leedu ise ega Poola, kes on oma maavägesid tugevdanud, ei lubaks venelastel Suwalki koridori okupeerida.

Langevarjurünnak Gotlandile

Üks varasemaid ohustsenaariume Läänemere piirkonnas on Venemaa katse okupeerida Rootsile kuuluv Gotlandi saar.

Samas kontekstis arutatakse sageli ohtu Ahvenamaale, kuid Gotlandi strateegilist tähtsust peetakse suuremaks, kuna saar asub Balti riikide ja Rootsi mandriosa vahel.

NATO väed harjutavad praegu Gotlandi kaitsmist õppusel Aurora. Rootsi on saarel taasavanud väeosa ning sotsiaaldemokraatide juht Magdalena Andersson on teinud ettepaneku paigutada Gotlandile rahvusvahelised NATO väed.

Teema muutub tõenäoliselt aktuaalseks, kui sotsiaaldemokraadid tulevad Rootsis sügisestel parlamendivalimistel võimule. Rootsi relvajõudude ülemjuhataja Michael Claesson on rõhutanud, et rootslased kaitsevad Soome rannikut ja Lapimaad ning soomlased omakorda Gotlandit.

Miks Venemaa rünnak ei õnnestu?

NATO kaitseliit esitles 2025. aasta kevadel Hollandis, kuidas liitlased purustaksid Venemaa rünnakukatse mis tahes NATO territooriumil.

Võtmetähtsusega on õhuülekaal.

NATO kõrge allikas rõhutas, et NATO on muutnud oma sõjalist doktriini. See ei toetu enam massiivsele vasturünnakule, vaid tõrjub esimese rünnakulaine täielikult õhu- ja raketitõrje abil.

„Ukraina sõjast saadud õppetund on see, et venelastel ei tohi lubada maismaa-alasid okupeerida ega neid kindlustada. Neid on väga raske välja tõrjuda,” rõhutas NATO allikas.

NATO ründaks Venemaa territooriumi oma rakettide ja tiibrakettidega Venemaa rünnaku esimestel tundidel.

Sihtmärkideks oleksid raketilaskmisplatvormid, õhuväebaasid, radarid, juhtimiskeskused, elektroonilise sõjapidamise süsteemid, suurtükiväe positsioonid, laevad ja maavägede tankiformatsioonid.

Võimekuste ja valmisoleku kohta edastatud teave on strateegiline kommunikatsioon, mille abil NATO püüab ennetada iga Venemaa rünnakut.