Lätis püsib erakondade reitingu tipus kohalik EKRE

Uurimiskeskuse SKDS viimases erakondade küsitluses ei ole suurimad muutused seekord toimunud edetabeli tipus, vaid positsioonidel liidri taga ja viieprotsendilise lävendi ümber, mis on vajalik Läti parlamendis ehk Seimis kohtade saamiseks. Lisaks näitavad andmed jätkuvalt väga tihedat konkurentsi mitme erakonna vahel.

Küsitlus viidi läbi 24. aprillist kuni 6. maini – enne sündmusi, mis viisid peaminister Evika Siliņa (Uus Ühtsus) juhitud koalitsiooni langemiseni. SKDS-i küsitluses osales 1823 Läti kodanikku vanuses 18–75 aastat kõigis Läti piirkondades, vahendab lsm.lv.

Vastajatelt küsiti – kui Seimi valimised toimuksid homme, millise erakonna või ühenduse poolt nad hääletaksid. Valijatel oli ka võimalus öelda, et nad pole otsustanud või ei hääleta üldse – valikud, mille paljud inimesed alati teevad.

Kõige populaarsem vastus oli „Ma ei tea” (27,7% vastanutest), millele järgnes „Ma ei hääleta üldse” (13,2%). Seega on umbes 40% valijaskonnast väljas, enne kui jõutakse parteide eelistusteni, mis tunduvad võrdluses üsna madalad. Ükski partei ei suuda kahekohalist toetuse protsenti saavutada.

Sellegipoolest on eesotsas Trumpi-meelne konservatiivne partei Läti Kõigepealt (sõna otseses mõttes „Läti Esimesel Kohal”/LPV) 9,3% toetusega. Teisel kohal on sotsiaaldemokraatlik Progressiivsed (P) 7,8%-ga ja kolmandal kohal (6,8%) on teine konservatiivne erakond Ühendatud Nimekiri (AS).

Neljandal kohal on praegu parlamendis esindatust mitteolev partei Suveräänne Võim (SV) 6,2% toetusega ja viiendal kohal on Uus Ühtsus (JV) 5,9%-ga, millele järgnevad Roheliste ja Põllumeeste Liit (ZZS) 5,6%-ga ning Rahvusliit, mille toetus on üllatuslikult langenud viimase küsitluse 6,4%-lt seekord 4,4%-le. Ühelgi teisel parteil pole üle 4% toetust.

SKDS-i juht Arnis Kaktiņš hoiatas aga, et pärast küsitlusandmete kogumist toimunud poliitilised murrangud toovad tõenäoliselt kaasa suuri muutusi järgmise igakuise küsitluse avaldamisel, kuigi täpselt, millised need on, on raske ennustada.

„Aga kes saab siin võitjaks, kes kaotajaks? Mina vähemalt ei oska öelda. Võitjaks võib olla igaüks ja kaotajaks võib olla igaüks. Sest tegelikkuses on võimatu öelda, kuidas see kõik välja mängib ja milliste silmadega me seda vaatame ning kuidas see kõik välja näeb kuu, kahe ja kolme pärast.”

Järgmised parlamendivalimised toimuvad Lätis 3. oktoobril ja kuna vähemalt 40% valijaskonnast pole veel otsustanud, on palju, mille nimel võidelda.