Saksamaa kantsler Friedrich Merz andis täna esmaspäeval 27. aprillil mõista, et Ukraina võib olla sunnitud tulevases rahulepingus Venemaaga leppima sellega, et osa tema territooriumist jääb Kiievi kontrolli alt välja, sidudes sellised järeleandmised riigi väljavaadetega Euroopa Liiduga liitumiseks.
„Mingil hetkel allkirjastab Ukraina relvarahu lepingu; loodetavasti mingil hetkel ka rahulepingu Venemaaga. Siis võib juhtuda, et osa Ukraina territooriumist ei ole enam Ukraina oma,” ütles Merz esmaspäeval Carolus-Magnus-Gymnasiumi õpilastele Marsbergi linnas Nordrhein-Westfaleni liidumaal.
„Kui president (Volodõmõr) Zelenski tahab seda oma rahvale edastada ja selleks enamuse toetuse saada ning ta peab selle kohta korraldama referendumi, siis peab ta samal ajal rahvale ütlema: „Ma olen teile tee Euroopasse avanud”,” lisas Merz.
Kiievi EL-iga ühinemise protsessi blokeeris Ungari rahvuslik peaminister Viktor Orbán, kuid tema kaotus valimistel selle kuu alguses tekitas lootust, et riik saab liikuda järgmise sammu juurde. Ukrainal on praegu ametliku EL-i kandidaadi staatus.
Merz hoiatas siiski kiire ühinemise lootuste eest, öeldes, et Ukraina ei saa blokiga liituda sõja ajal ja peab kõigepealt vastama rangetele kriteeriumidele, sealhulgas õigusriigi põhimõtete ja korruptsioonivastase võitluse kohta.
„Zelenskil oli idee liituda EL-iga 1. jaanuaril 2027. See ei lähe läbi. Isegi 1. jaanuar 2028 pole realistlik,” ütles Merz.
Ta pakkus välja vahepealsed sammud, näiteks Ukraina vaatlejarolli EL-i institutsioonides, mis tema sõnul said Euroopa juhtide seas laialdase heakskiidu eelmisel nädalal Küprosel toimunud tippkohtumisel, kus Zelenski osales.
Euroopa Liit kiitis eelmisel nädalal heaks Ukrainale 90 miljardi euro suuruse laenu, mis katab suurema osa tema vajadustest kuni 2027. aastani, kuid blokk on endiselt ühinemisläbirääkimiste tempo osas lõhenenud.
