Soome kaitsevägi teatas 20. aprillil ootamatult, et korraldab kiirkorras kordusõppused. Iltalehti andmetel valmistutakse puhuks, et Venemaa testib lähiajal NATO 5. artikli toimivust, näiteks droonirünnakuga.
NATO on muutnud oma ohuhinnangut, sellest rääkisid Iltalehtile rahvusvahelised välis- ja julgeolekupoliitika allikad.
Riigipea ei tee selliseid avaldusi ilma luureinfota. Donald Tuski avaldus põhineb salajasel teabel ja hinnangutel, kuid ainult riigipea saab neid avalikustada, ütleb üks allikas.
Poola peaminister Tusk hoiatas Venemaa rünnakuohu eest Financial Timesile antud intervjuus.
Allikad kinnitavad, et Tuski avaldus põhineb luureanalüüsidel ja -aruannetel. Nad peavad võimalikuks, et Venemaa testib lähikuudel NATO artikli 5 ehk ühiskaitse kehtivust.
Ma räägin pigem kuudest kui aastatest, ütles Tusk.
Allikate sõnul näib riigipeal – antud juhul Tuskil – olevat „salajane tempel”.
Samal ajal peavad allikad Tuski intervjuu sisu hoolikalt läbimõelduks. Poola peaminister on mures Euroopa võime pärast end vajadusel ilma USA toetuseta kaitsta.
USA sõjaväe põhivõimed on seotud Lähis-Idaga. USA sõjaväel on piirkonnas kolm lennukikandjate gruppi ja Euroopast minema viidud merejalaväelased.
Soome kaitseminister Antti Häkkänen ütles eelmisel nädalal parlamendis ajakirjanikele, et riigi kaitseamet on esitanud uued ohuhinnangud.
Nende sisu tõttu otsustas peaminister Petteri Orpo valitsus eelarvearutelul, et Soome kaitserahastust suurendatakse veelgi.
Kaitsealaste eraldiste kasv aastateks 2027–2030 on kokku 1,13 miljardit eurot.
NATO on hakanud artiklile 3 rohkem tähelepanu pöörama. USA jälgib tähelepanelikult, millised liikmesriigid selle sätteid täidavad, ütleb NATO allikas.
Kaitseliidu artikkel 3 kohustab iga liikmesriiki investeerima oma riigikaitsesse, sest ainult nii on NATO-l tugev ennetav heidutus ja liikmesriikidel on võime üksteist aidata.
Soome valitsus andis eelmise 2025. aasta sügisel oma selle aasta eelarve ettepanekus kaitseväele kuus miljardit eurot.
Need on uskumatult suured summad. Tellimusi suurendatakse 0,4 miljardilt kuue miljardini. Mitu korda. Viisteist korda, ütles rahandusminister Riikka Purra relvaostude kasvu kohta.
Allikate sõnul on Soome riigi juhtkonnal juurdepääs samale luureinfole nagu Donald Tuskil ning selle sisu on mõjutanud ka kaitseväe operatsioone.
Soome kaitsevägi teatas 20. aprillil, et korraldab kiirkorras kordusõppused. Osalema kutsuti reservväelased, kes olid eelnevalt andnud nõusoleku kiirkorras teenistusse astuda.
Hetkel otsest sõjalist ohtu Soomele ei ole. Praegu korraldatavad kordusõppused on osa kaitseväe ettevalmistustest tulevikuks, ütles peastaabi valmisolekuülem brigaadikindral Aki Heikkinen edastatud teates.
Allikad paluvad tähelepanu pöörata Heikkineni kasutatud sõnale „hetkel”.
Iltalehti andmetel ei olnud kordusõppuste eesmärk mitte ainult Soome sattuda võivate droonide kahjutuks tegemine, vaid ka valmistumine võimaluseks, et Venemaa testib lähitulevikus NATO artiklit 5, näiteks droonirünnakuga.
Eraldi rõhutas kaitsevägi operatiivjulgeolekut ja kutsus tsiviilelanikkonda üles mitte avaldama infot „varustuse, personali ja vägede liikumise või asukohtade kohta, näiteks sotsiaalmeedias”.
Sarnaseid üleskutseid pole varem olnud.
Kui Venemaa otsustab lähitulevikus rünnata NATO riiki, on rünnak allikate sõnul tõenäoliselt piiratud. See aga ei vähenda ohu tõsidust.
Luurehinnangud ei eelda ka seda, et Venemaa rünnak on vältimatu. NATO püüab seda ennetada, tugevdades oma heidutust eelnevalt.
Valmisoleku kiirendamise rõhutamist on viimastel päevadel rõhutatud arvukates intervjuudes, mis on olnud silmatorkav.
Soome loodava NATO FLF-brigaadi ülem, Rootsi kolonel Daniel Rydberg ütles eelmisel nädalal Iltalehtile antud intervjuus, et NATO on teadlik Venemaa eesmärkidest.
Aega on vähe. Peame nende probleemidega kiiresti tegelema ja oma valmisoleku võimalikult kiiresti üles ehitama, hindas kolonel Rydberg.
Rootsi viib praegu läbi suurõppust Aurora 26, mille üks fookus on NATO liikumisvabaduse tagamine Läänemerel. See on oluline, et vajadusel saaks Balti riikidesse massiliselt täiendusi toimetada.
Auroral osaleb ligikaudu 16 000 NATO sõdurit. Lisaks võõrustajariigile osalevad õppusel USA, Suurbritannia, Soome, Poola, Norra, Eesti, Läti, Leedu, Ukraina, Taani, Austria, Saksamaa ja Prantsusmaa.
Õppus Kevadtorm, kus osaleb 12 000 NATO sõdurit, algab Eestis 4. mail. Nende hulgas on Briti 4. brigaad, mis integreeritakse Eesti uude NATO maaväediviisi.
Lisaks Eestile osalevad Kevadtormil Kanada, Taani, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Läti, Leedu, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Tšehhi Vabariik, Holland, Suurbritannia, USA ja Ukraina.
Allikad rõhutavad Iltalehtile, et muu hulgas tahavad NATO riigid nende kattuvate suurõppustega näidata Venemaale, et nad on koheselt valmis tõrjuma iga rünnakut. Maikuus osalevad Soome idapiiri lähedal õppustel samuti tuhanded NATO sõdurid.
