Selles saunas pole sel talvel leili visatud. Lava asemel on 90-sentimeetrine voodi. Sauna kõrval vannitoas duši all on veel üks voodi.

Pesuruumid on terve talve olnud kahe hooajatöötaja magamisasemeks, vahendab Yle.

Talvel on Rovaniemi vanas teenindusmajas korraga elanud üle 40 välismaise hooajatöötaja.

„Isegi Soome vangidel on ilmselt paremad tingimused,” ütleb selles majas elanud hispaanlane Sergi Alos.

Kõik elanikud, sealhulgas saunas maganud inimene, on maksnud üüri 300 eurot kuus.

„See on nagu nõukogudeaegne sunnitöölaager, gulag,” kirjeldab Alos.

Alos saabus Soome oktoobri lõpus ja asus tööle Rovaniemis üritusteenuseid pakkuvas ettevõttes.

Kõigest nädala pärast vahetas ta töökohta, sest tema esimene tööandja pakkus majutust 26 inimesele vanas toidupoes.

Alos sattus tööle teise ettevõttesse ja 40 inimesele mõeldud ühismajutusse vanas teenindusmajas.

Selliseid elutingimusi ei tohiks lubada, ütleb ta.

Inimestel peaks olema õigus privaatsusele ja võimalus piisavalt puhata, märgib ta.

Alose sõnul olid elamistingimused võrreldes töötingimustega siiski suhteliselt talutavad.

Alose sõnul on probleeme olnud näiteks erinevate lisatasude maksmise, vahetuste nimekirjade ja töötajate võrdse kohtlemisega.

Kõige eest on tulnud võidelda, ütleb ta.

See on tõesti väsitav. Lõpuks suutsime ametiühinguga koos palgad läbi rääkida, sõnab ta.

Alos pole oma kogemustega ainus.

Probleeme on ka paljudes teistes ettevõtetes. Seda tõendab teenindussektori ametiühingu PAM kevadel Lapimaa turismivaldkonna hooajatöötajate seas läbi viidud uuring.

PAM-i andmetel oli 27 protsenti uuringule vastanutest kogenud kohtlemist, mis vastab tööalase ärakasutamise tunnustele. Probleemid on olnud eriti levinud välisriikide töötajate puhul, kellest koguni 40 protsenti olid kogenud ärakasutamist.

Uuringus tõstatatud probleemidena toodi esile eelkõige töövahetuste ettearvamatus, puhkeaegade ja vabade päevade puudumine ning ületunnitöö ja lisatasude maksmata jätmine.

Lisaks teatasid hooajatöötajad lepingutingimuste pikendamisest, tööülesannete muudatustest ning probleemidest, mis olid seotud puhkepauside, ohutuse ja juhtimistavadega.

Yle intervjueeritud hooajatöötajad on mures ka enda ja klientide turvalisuse pärast.

„Bussijuhtidel on samuti õigus pausidele, aga meil mitte. Me sõidame 12–16 tundi järjest,” ütles prantsuse hooajatöötaja Pierre Laporté.

Laporté ja hispaanlane Alos töötasid samas ettevõttes.

Alose sõnul jälgis ettevõte pidevalt GPS-i abil, kuhu virmalisi otsivad grupid läksid.

„Kui me tegime isegi lühikese pausi, karjuti minu peale. Karjuti minu peale isegi siis, kui tegemist oli kliendiga, vanainimesega, kes tahtis tualetis käia,” sõnab ta.

Yle intervjueeris loo jaoks mitmeid hooajatöötajaid, kes töötasid ettevõttes nimega Arctic GM. Yle on näinud ekraanipilte ettevõtte ülemuste ja töötajate vahelistest sõnumitest, samuti töötajate töölepingutest.

Sõnumites vastab juhendaja hooajatöötajate klientide tualetis käimise palvetele, öeldes muuhulgas, et kliendid ei saa taotleda raha tagasi, kui nad ei näe virmalisi tualetis käimise pausi tõttu.

Ettevõtte tegevjuhi David Szekerese sõnul ei ole tualetipausid kategooriliselt keelatud, vaid ekskursioonide ajal on lühikesed pausid lubatud.

Probleem on selles, et Lapimaal on tualetid haruldased. Kui minibussid peatuvad bensiinijaamas, kus on ainult üks tualett, kulub poolteist tundi, enne kui kõik on seda kasutanud, ütleb Szekeres.

Szekerese sõnul hoolitseb ettevõte oma töötajate eest. Neid julgustatakse tegema pause vastavalt vajadusele, eriti kui virmalised on nähtud ja grupid on teel tagasi.

Hooajatöötajad rääkisid Yle-le, et virmaliste reisidel giide vedava auto tagaistmele võidi mahutada kuni 300 liitrit bensiini.

Kui sellises olukorras peaks juhtuma avarii, on see kõigile autosolijatele kindel surm, ütleb Laporté.

Bensiini auto tagaistmel vedamine ei ole täiesti ebaseaduslik.

Seaduse kohaselt on sõidukites lubatud vedada 330 liitrit kütust, kui sõiduki juht on läbinud sellekohase koolituse ning tal on heakskiidetud tulekustuti ja ohtlike materjalide saateleht.

Meile ei antud mingit juhist ohtlike materjalide vedamise kohta ja meil polnud tulekustutit kaasas. Vastupidi, vedasime kütusepaakide peal tulemasinaid ja küttepuid, ütleb Alos.

Ametiühingu PAM Põhja-Soome piirkondliku juhi Henna-Kaisa Turpeineni sõnul on probleemiks see, et mõned sektori ettevõtted rikuvad oma lepinguid aastast aastasse, kuna kuritarvituste eest puuduvad tegelikud sanktsioonid või nende uurimine võtab aega.

Yle teatas eelmisel kevadel juhtumist, kus hooajatöötaja kogetud ärakasutamine jõudis politseiuurimiseni. Kahtluse uurimine on endiselt pooleli.

Soome loa- ja järelevalveamet (LVV) vastutab tööohutuse ja töötervishoiu järelevalve eest töökohtadel ning välismaise tööjõu kasutamise eest Soomes. Lapimaal viidi äsja lõppenud talvehooajal läbi 14 kontrolli.

Seda on üsna vähe, ütleb PAM-i esindaja Turpeinen.

Sergi Alos leiab, et turismivaldkonnas on sobimatu tegevus võimalik, kuna töötajatest on puudus ja töökohti on sageli saadaval ilma eelneva kogemuseta.

Talle on selge, et mõned ettevõtted tahavad lihtsalt palju raha teenida.

„Alati on uus hooaeg ja uued töötajad,” ütleb Alos.

Ta jäi lõpuks Lapimaale märtsi lõpuni, sest leidis teiste hooajatöötajate seas lähedasi sõpru.

„Ja Lapimaa on ilus, hämmastav koht. Teisest küljest olen ma väsinud pidevast oma õiguste eest võitlemisest,” räägib ta.