Soolestiku mikrobioomil on inimese tervises oluline roll. Head soolemikroobid mõjutavad muuhulgas immuunsüsteemi toimimist.

Tasakaalust väljas olev soolemikrobioom mõjutab meie üldist tervist, vahendab Iltalehti.

Seoseid on täheldatud ka näiteks astma ja allergiate, põletikuliste soolehaiguste, rasvumise ja isegi depressiooniga.

On juba ammu teada, et antibiootikumid mõjutavad soole mikrobioomi, hävitades lisaks patogeenidele ka häid baktereid. Samal ajal läheb mikrobioom tasakaalust välja, tekib düsbioos.

Nüüd on Tartu Ülikooli uuring leidnud, et ka teised retseptiravimid mõjutavad mikrobioomi negatiivselt ning nende mõju võib kesta mitu aastat pärast ravimi võtmise lõpetamist.

Uuringu kohaselt kuuluvad nende ravimite hulka lisaks antibiootikumidele antidepressandid, kõrvetiste ravimid, beetablokaatorid, ärevusevastased ja antidepressandid ning diabeedi raviks kasutatavad biguaniidid ehk metformiin.

Uuringu tulemused on avaldatud Ameerika Mikrobioloogia Ühingu ajakirjas mSystems.

Uuring hõlmas 2500 osaleja andmeid Eesti Biopangast.

Teadlased analüüsisid mikrobioomi koostist osalejate esitatud väljaheiteproovide põhjal. Mõned osalejad andsid teise proovi veidi rohkem kui nelja aasta pärast.

Teave osalejate retseptiravimite tarvitamise kohta saadi nende elektroonilistest tervisekaartidest.

Teadlased analüüsisid kokku 186 ravimi mõju. Neist 167 mõjutasid mikrobioomi mingil moel ja 78-l oli mikrobioomile pikaajaline mõju.

Mõõdetavaid muutusi mikrobioomis täheldati inimestel, kes olid tarvitanud järgmisi ravimeid:

• Antibiootikumid
• Antidepressandid
• Antipsühhootikumid
• Beetablokaatorid
• Biguaniidid: metformiin
• Prootonpumba inhibiitorid (PPI-d)
• Bensodiasepiinid

Teadlased leidsid, et mida kauem inimesed ravimeid võtsid ja mida rohkem nad neid võtsid, seda suurem oli nende mõju mikrobioomile. Üksikutest ravimitest näis bensodiasepiinidel olevat suurim negatiivne mõju.

Teadlased leidsid ka, et isegi sama ravimirühma ravimid võivad mikrobioomile avaldada erinevat mõju. Näiteks bensodiasepiinide hulgas leiti, et alprasolaamil on mikrobioomile palju laiem mõju kui diasepaamil.

Tulevikus võib see mõjutada ravimi valikut.

„Kui kaks ravimit toimivad võrdselt hästi, saavad arstid valida selle, millel on soolestiku mikrobioomile väiksem mõju,” ütleb Tartu Ülikooli mikrobioomi uurimisrühma juht Elin Org.

Teadlased pakuvad välja, et üks võimalik mehhanism võib olla see, et ravimid mõjutavad soolestiku motoorikat, mis omakorda võib mõjutada soolebakterite arvu ja levikut soolestikus.

Bensodiasepiinide puhul võib olla tegemist sellega, et ravim võib muuta seda tarvitava inimese toitumisharjumusi ja seega ka soolestiku mikrobioomi. On teada, et toitumisel on mikrobioomile märkimisväärne mõju.

Kuidas minimeerida negatiivseid mõjusid soolestikule?

Gastroenteroloogia spetsialist Babak Firoozi rõhutab veebilehel Medical News Today, et ravimeid ei tohiks arstiga nõu pidamata vahetada. Firoozi soovitab ravimeid võtta ainult arsti retsepti alusel ja ainult nii kaua kui vajalik.

Eriti tuleks vältida bensodiasepiinide pikaajalist tarvitamist, kuna need tekitavad kergesti sõltuvust ja on seotud kognitiivse langusega. Kõrvetiste korral kasutatavate antatsiidide puhul tuleks arstiga arutada ka ravimi võtmise jätkamise vajadust.

Firoozi märgib ka seda, et ravimite mõju mikrobioomile on veel paljuski uurimata ja tulemusi tuleks tõlgendada ettevaatusega. Mikrobioomi mõjutavad samuti keskkonnategurid ja toitumine.

Firoozi sõnul saab igaüks aga järgida soolestiku tervist säilitavaid elustiiliharjumusi, näiteks kiudainerikka ja madala rasvasisaldusega dieedi järgimine, punase ja töödeldud liha tarbimise piiramine ning regulaarne treening.

Toida oma soolestiku baktereid:

Soolestiku mikrobioota sõltub suuresti sellest, mida me sööme.

Suhkru- ja punase liharikas dieet on kahjulik: soolestiku mikrobioota ammendub ja madala astme põletik on vohav.

Teisest küljest on köögiviljade, marjade, puuviljade ja kiudaineterikas dieet hea soolestiku headele bakteritele. Bakterid toodavad neist lühikese ahelaga rasvhappeid. Neid on vaja rakkude toiduks ja energiaallikana.

Rasvhapped vähendavad põletikku ja pärsivad vähirakkude aktiivsust.

Toiduvalikuga võib mõjutada näiteks:

• tervislikku ja mitmekesist soolestiku mikrobiootat
• parandada seedimist ja toitainete imendumist
• parandada immuunsüsteemi funktsiooni
• vähendada organismis põletikku.

Allikas: Harvardi ülikool