Olgem ausad, endised partnerid on tavaliselt endised põhjusega. Enamik lahkuminekuid ei lõpe käepigistuste ja järgmise laupäeva brunšiplaanidega. Aga muidugi, mõnel juhul lähevad inimesed lahku heade kavatsustega ja jäävad isegi sõpradeks. Ilma hukkamõistuta.

Siiski viitab uuring sellele, et pinna all võib toimuda midagi enamat, kui keegi soovib lähedase sideme hoidmist endise kallimaga, vahendab Indy 100.

Ajakirjas Personality and Individual Differences avaldatud Oaklandi ülikooli psühholoogide juhitud uuring analüüsis 861 osaleja isiksust. Nad uurisid eriti nn tumeda kolmiku tunnuseid: nartsissismi, machiavellinismi ja psühhopaatiat.

Osalejad vastasid küsimustele oma armusuhete ajaloo kohta, sealhulgas selle kohta, kas nad olid endiselt ühenduses mõne endise partneriga.

Uuring näitas, et need, kes jäid oma endiste partneritega lähedaseks, said suurema tõenäosusega kõrgemaid tulemusi psühhopaatiaga tavaliselt seostatavates omadustes, sealhulgas manipuleeritavus, omakasupüüdlik käitumine ja empaatia puudumine.

Psühhopaatia ise kuulub antisotsiaalsete isiksusehäirete spektrisse ja hõlmab sageli näilist sarmi, mis varjab kalkuleeritumaid kavatsusi.

Tuleb välja, et endise kallimaga lähedase suhte säilitamine ei pruugi alati tähendada nostalgiat või jätkuvaid tundeid. Mõnikord on oluline hoida uks avatuna teatud… hüvedele.

Väidetavalt hoiavad tugevamate psühhopaatiliste tunnustega inimesed varasematest suhetest kinni, kui neil on midagi võita, olgu selleks seks, raha või kasulik teave.

Ja kuna psühhopaatiliste kalduvustega inimesed on sageli osavad olema näiliselt viisakad ja isegi võluvad, kui see neile sobib, pole neil liiga raske säilitada sõbralikku nägu – isegi kui nende motiivid pole sugugi puhtad.