Euroopa pealinnades on väljendatud muret Trumpi administratsiooni väite pärast, et nad töötavad koos Venemaaga välja uut Euroopa julgeoleku „raamistikku” – osana Ukraina tulevasest rahulepingust.

Donald Trump kohtus eilse neljapäeva 5. novembri õhtul Valges Majas Kirill Dmitrijeviga, kes on kõrge Vene ametnik ja üks president Vladimir Putini esindajatest läbirääkimistel. „Tuleb lepe, see saab olema suur lepe ja see puudutab enamat kui vaid Ukrainat,” ütles Trump hiljem ajakirjanikele. „See puudutab enamat kui Ukrainat – võiks isegi öelda, et see võib hõlmata kogu Euroopat.”

USA presidendi väimees Jared Kushner kirjutas neljapäeval sotsiaalmeedias, et Washington püüab „arendada välja praktilisi lahendusi, mis arvestavad kõigi osapoolte julgeolekumuredega”, sealhulgas luua „püsiv raamistik Euroopa pikaajaliseks julgeolekuks ja stabiilsuseks”.

Euroopa pealinnad on vastu Ukraina rahukõneluste kasutamisele mandri uue julgeolekuarhitektuuri üle läbirääkimiste pidamiseks, kartes, et Moskva võib püüda taastada oma mõjusfääri ja õõnestada oma NATO-sse kuuluvate naaberriikide suveräänsust. Samuti tuntakse muret, et Trumpi administratsioon võib sõlmida Venemaaga kokkuleppe Euroopa julgeoleku arvelt.

„Euroopa Liidu enda otsustada on küsimused, mis puudutavad tema julgeolekut,” sõnas Euroopa Komisjoni pressiesindaja täna reedel. Üks Euroopa ametnik kirjeldas Kushneri sõnumit kui „täielikku üllatust”. „Euroopa julgeoleku üle ei peeta mingeid paralleelseid läbirääkimisi enne, kui sõda [Ukraina vastu] on lõppenud. Pealegi teame me, mida venelased selle all silmas peavad, ja seda ei juhtu.”

„NATO tulevikust pole üldse räägitud ning kõik on ühel meelel, et igasugused muudatused NATO-s või selle kohaloleku vähendamine ei tule kõne allagi,” lisasid nad.

Ukraina president Volodõmõr Zelenski tunnistas eelmisel nädalal esimest korda, et „vastused küsimustele, mida Venemaa tõstatab” seoses oma julgeolekuga, võiksid olla osa rahulepingust, kuid seda vaid „Euroopa osalusel”.

Julgeolekugarantiid Venemaale „tähendavad julgeolekuraamistiku muutmist Euroopas ja maailmas”, ütles Zelenski ajakirjanikele, lisades, et igasugune NATO taandumine oleks „alliansi nõrkuse märk”.

Kushner ja USA erisaadik Steve Witkoff on intensiivistanud suhtlust Kiievi, Moskva ja teatud Euroopa pealinnadega, valmistudes järgmisel nädalal Abu Dhabis toimuvateks läbirääkimisteks USA, Venemaa ja Ukraina esindajate vahel. Samuti on nad välja pakkunud mitmeid võimalikke majandus- ja investeerimistehinguid, mida USA ja Venemaa võiksid sõlmida.

Teine Euroopa ametnik märkis, et USA kommentaarid Euroopa kaasamise kohta laiematesse läbirääkimistesse Venemaaga – mis puudutavad kontinendi julgeolekuarhitektuuri – olid mõeldud näitama, et Abu Dhabi kõneluste eel on toimunud edasiminek.

Melania Trump kutsus Dmitrijevi ja Ukraina delegatsiooni Valgesse Majja – ta aitas vahendada kohalikku relvarahu, mis võimaldas Ukraina tsiviilisikute evakueerimist Venemaa poolt okupeeritud Oleškõst. Presidendiproua, samuti Oleškõ relvarahus osalenud Venemaa ja Ukraina ametnikud ütlesid, et loodavad seda laiendada ka teistele Ukraina osadele.

Kuid kaks inimest, kes olid seotud sõja lõpetamise tagakanalite püüdlustega ütlesid, et Abu Dhabi läbirääkimiste tulemusel sisulise vaherahuni jõudmine on ebatõenäoline, kuna Putin keskendub ülekaalu taastamisele Ukraina energiainfrastruktuuri vastu suunatud jõhkrate õhurünnakute abil.

Moskva näeb fookuse nihkumist territoriaalsetelt küsimustelt julgeolekugarantiidele kui viisi läbirääkimiste edasiseks venitamiseks, samal ajal nõrgestades Ukraina sõjalist positsiooni, ütles üks neist.

Ühe teise allika sõnul peab Venemaa president oma õhurünnakuid kättemaksuks Ukraina droonirünnakute eest, mis olid suunatud sel suvel Venemaal asuvate naftatöötlemistehaste ja kaubaladude vastu. Samuti süüdistab ta Kiievit varasemate relvarahude nurjumises.

„Ma hävitan kogu teie taristu, kuni te nõustute,” edastas teine ​​allikas Putini seisukoha. „Järgmiseks aastaks ei ole Ukrainas enam mingit taristut järel. Kõik sillad, sadamad, raudteed, energiataristu, elektrijaamad… saavad hävitatud.”

Putin on seadnud relvarahu eeltingimuseks selle, et Ukraina loovutaks ülejäänud osa Ida-Donbassist. Teise allika sõnul eeldab ta, et Ukraina teeks täiendavaid territoriaalseid järeleandmisi vastutasuks julgeolekugarantiide eest, mida NATO riigid võiksid võimaliku kokkuleppe raames pakkuda.

Euroopa pealinnad on soovinud suuremat sõnaõigust USA juhitavates läbirääkimistes – mis on pärast Trumpi võimule naasmist ligi kaks aastat tagasi edenenud vaid väga vähesel määral –, kuid neil puudub üksmeel selles osas, kuidas edasi liikuda või kes peaks neid esindama.

Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriigi, NATO ja EL-i esindajad osalesid sel nädalal Brüsselis läbirääkimistel USA ja Ukraina ametnikega, samal ajal kui Soome ja Norra juhid pidasid eelmisel nädalal telefonivestluse Putiniga.

EL-i juhid kavatsevad järgmisel nädalal toimuval tippkohtumisel arutada sidusama ja ühtsema lähenemisviisi kujundamist rahukõnelustele. See järgneb Itaalia peaministri Giorgia Meloni neljapäevasele kriitikale, milles ta heitis neile ette „killustatud ja koordineerimata” tegevust, mis „võib viia selleni, et Euroopa muutub läbirääkimisprotsessis ebaoluliseks”.

„Kõik need läbirääkimised on väga struktureerimata, hüplikud ja kaootilised,” sõnas üks Euroopa ametnik. „Asi ei ole nii, et laual oleks konkreetne dokument või lepinguprojekt, mille üle läbirääkimisi peetakse.”