Soome hoolekandepiirkonnad valmistuvad hädaolukordadeks tõsiselt. Helsingi ravipiirkond HUS kolib osa oma haigla mahutavusest maa-alusesse parkimismajja, kui peaks puhkema sõda.

Klaasist haiglakompleks Meilahtis Helsingis ei ole sõja ajal parim lahendus.

Õnneks on kriisiks olemas plaan. MTV uudised tutvus kriisiaegsete rajatistega koos HUS-i turvalisuse ja valmisoleku tegevjuhi Veli-Matti Ulanderiga.

„Oleme HUSi- parkimismajas ja selle ruumi saab mõne kuuga meditsiiniliseks abiks ümber ehitada,” ütleb Ulander.

Valitsus esitas eelmisel kuul parlamendile seaduseelnõu, mis kohustab hoolekandepiirkondi sõjaolukorraks paremini valmistuma. Eesmärk on tagada hoolekandepiirkondade ja kaitseväe tihe koostöö nii tava- kui ka hädaolukordades.

Koroonapandeemia äratas soomlased unest. Nad hakkasid valmisolekusse investeerima täiesti uuel viisil. Kuid suurim muutus on tulnud seoses Venemaa agressioonisõjaga.

Ukraina õppetunnid on üsna karmid. Haiglad ei ole kaitstud mitte mingil moel, vaid nad on isegi sihtmärgid, ja see tähendab ka seda, et Soomes peame võimalikult palju kaitseks valmistuma, räägib Ulander.

Lisaks maa-alustele rajatistele peavad hoolekandeasutused rohkem investeerima mobiilsetesse meditsiiniabiüksustesse, näiteks kiirabiautodesse.

Sotsiaal- ja terviseministeeriumi andmetel on Soome erakorralise abi suutlikkus piisav tavapäraste häirete korral, kuid mitte selleks, milleks praegu valmistutakse.

Käesoleva aasta kolmandas lisaeelarves eraldab valitsus hoolekande valdkondadele 104 miljonit eurot.

Üldhinnangu kohaselt kulutataks järgmise viie aasta jooksul valdkondade uutele ülesannetele vähemalt 300 miljonit eurot – ja erandkorras näib selleks raha olevat piisavalt.

Valitsus on valmis katma täiendavaid vajadusi, kui need peaksid tekkima, ja see on ka käesolevas seaduseelnõus sees, ütleb sotsiaalkindlustusminister Sanni Grahn-Laasonen.

Ulanderi sõnul nõuab muutunud julgeolekuolukord ka personali ümberõpet.

Koolitus nõuab ressursse. Me oleme endiselt hädas kitsa finantsraamistikuga ja vajame pidevalt personali põhiülesannete täitmiseks. Selline lisaõpe nõuab rohkem personali, ütleb Ulander.

Valitsus hindab, et personali koolitamine hoolekande valdkondades kümne päeva jooksul aastas maksaks veidi üle miljoni euro aastas.