Hiina välisminister Wang Yi ütles kolmapäeval, 2. juulil Euroopa Liidu kõrgeimale diplomaadile, et Peking ei saa endale lubada Venemaa kaotust Ukrainas, kuna kardab, et Ameerika Ühendriigid suunaksid seejärel kogu oma tähelepanu Pekingile, väidavad mitmed vestlusega tuttavad inimesed.

EL-i esindajale Kaja Kallasele antud kommentaar kinnitab seda, mida paljud Brüsselis peavad Pekingi seisukohaks, kuid on vastuolus Hiina avalike avaldustega. Välisministeerium väidab regulaarselt, et Hiina ei ole sõjas „osaline”. Mõned asjassepuutuvad EL-i ametnikud olid Wangi märkuste avameelsusest üllatunud, vahendab South China Morning Post.

Wang olevat aga tagasi lükanud süüdistuse, et Hiina toetab Venemaa sõjategevust rahaliselt või sõjaliselt, kinnitades, et kui ta seda teeks, oleks konflikt ammu lõppenud.

Neljatunnise maratondebati käigus, kus käsitleti mitmesuguseid geopoliitilisi ja kaubanduslikke kaebusi, olevat Wang andnud Kallasele – endisele Eesti peaministrile, kes alles eelmise aasta lõpus asus bloki de facto välisasjade juhi ametikohale – mitu „ajalootundi ja loengut”.

Mõned EL-i ametnikud tundsid, et ta andis talle realpolitik’i õppetunni, millest osa keskendus Pekingi veendumusele, et Washington pöörab peagi kogu oma tähelepanu itta, ütlesid kaks ametnikku.

Üks Wangi avalduse tõlgendus Brüsselis on see, et kuigi Hiina ei palunud sõda, võib selle pikendamine sobida Pekingi strateegiliste vajadustega, kui USA jääb Ukrainas tegutsema.

USA president Donald Trump on korduvalt ähvardanud Kiievi maha jätta ja Euroopas on kohati näha, et ta on konflikti suhtes võtnud kindlalt Venemaa-meelse seisukoha. Esmaspäeval peatas Pentagon mõnede õhutõrjerakettide ja muu täppismoona saatmise Ukrainasse, teatas Politico, kartuses, et USA varud hakkavad otsa saama.

Kolmeaastane konflikt on endiselt üks suurimaid hõõrdeallikaid Hiina ja bloki vahel, mis on pikka aega kritiseerinud Pekingit kahesuguse kasutusega kaupade tarnimises Venemaale. Peking on süüdistused tagasi lükanud ja positsioneerinud end rahusobitajana, kes peab nii Moskvat kui ka Kiievit partneriteks.

Sellest hoolimata pole Hiina kunagi Venemaa sissetungi kritiseerinud ning on säilitanud Moskvaga tihedad diplomaatilised ja majandussuhted, mis on eurooplastele pidevaks pettumuseks.

Kolmapäevase dialoogi tooniks öeldi olevat lugupidav, ehkki pingeline. Sellest hoolimata üllatas mõningaid siseringi isikuid Wangi sõnumi karm olemus, mis toimus vaid kolm nädalat enne Hiinas toimuvat olulist juhtide tippkohtumist. Igasugune sarmi ilming näib olevat haihtunud.

Allikate sõnul ütles Wang Kallasele, et kahepäevane tippkohtumine ise võidakse katkestada – vihjeks, et Peking ei ole rahul sellega, kuidas EL end enne üritust positsioneerib.

Blokk kavatseb oma 18. Moskva-vastaste meetmete paketis, mis ootab oma 27 liikmesriigi lõplikku heakskiitu, musta nimekirja panna kaks väikest Hiina panka Venemaa-vastaste sanktsioonide eiramise eest. Sellega seoses lubas Wang korduvalt kätte maksta, kui laenuandjad lõpuks nimekirja kantakse.

EL jätkab Pekingi kritiseerimist kaubandusküsimustes, kusjuures kümneid uurimisi subsiidiumide, dumpingu ja muude turgu moonutavate tavade kohta on käimas või töös.

Hiljuti tekkisid poolte lahkarvamused Hiina haruldaste muldmetallide ja magnetite ekspordipiirangute pärast, mis on pannud mõned Euroopa ettevõtted tootmisliine seiskama.

Blokk tugineb peaaegu täielikult Hiina tarnetele, ilma milleta ei saa ta toota midagi alates lennukitest ja täiustatud relvadest kuni autode ja külmikuteni.

Eurooplased ei saanud Wangilt mingit kinnitust, et kriisile on tulemas struktuurne lõpp. Selle asemel ütles ta, et kaubandusministeerium on lühendanud litsentside menetlemise aega peaaegu kuuelt nädalalt kolmele ja et üksikud ettevõtted saavad alati oma kaebusi valitsusele esitada.

Haruldaste muldmetallide osas tunneb EL, et ta on ebaõiglaselt sattunud USA ja Hiina tehnoloogiasõja risttule alla ning on üllatav, et Wang ei olnud lahendusega avameelsem. Üks allikas kirjeldas tema seisukohta selles küsimuses kui „halvustavat”.

Brüsselis valitseb arvamus, et kurnav kohtumine – mille katkestas täidetud kana, bataadimousse ja juustukoogi õhtusöök – ei tõota head 24. ja 25. juulil Pekingis ja Anhui maakonnas toimuva tippkohtumise jaoks. Peamine lootus konkreetsete tulemuste saavutamiseks on kliimarindel.

Wang kohtus kolmapäeval enne seda Euroopa Ülemkogu eesistuja Antonio Costa ja Euroopa Komisjoni presidendi Ursula von der Leyeniga. EL-i allikate sõnul olid kaks presidenti kõigis olulistes küsimustes nii üksteise kui ka Kallasega „samal lainel”.

Brüsselist sõitis ta Berliini, kus kohtus esimest korda Saksamaa uue välisministri Johann Wadephuliga.

Saksa päevalehe Handelsblatt andmetel plaanis ka kantsler Friedrich Merz Wangiga lühidalt „protokollilise žestina” kohtuda. Hiljem samal nädalal kohtub ta Pariisis Prantsusmaa välisministri Jean-Noel Barrot’ga.

Hiina enda versioon kohtumisest Kallasega aga viitab vähe paljudele vaidlusküsimustele.

„Hiina ja EL-i vahel ei ole põhimõttelist huvide konflikti ning neil on laialdased ühised huvid,” seisis välisministeeriumi avaldatud teates.

„Euroopa seisab praegu silmitsi mitmesuguste väljakutsetega, kuid ükski neist ei ole tulnud Hiinast, ei minevikus, olevikus ega tulevikus. Mõlemad pooled peaksid teineteist austama, teineteiselt õppima, koos arenema ja edenema ning andma uusi panuseid inimtsivilisatsiooni,” jätkati seal.