Briti siseministeerium keeldub varjupaiga andmisest ukrainlastele, kes põgenesid pärast Venemaa sissetungi Ühendkuningriiki põhjendusel, et Ukrainasse naasmine on ohutu.

Pered püüavad leida teed elama asumiseks, mis võimaldaks neil elu Ühendkuningriigis üles ehitada, suunata oma lapsed Briti haridusse ning parandada nende väljavaateid töö ja eluaseme saamiseks. Mõned tunnevad, et neil pole kuhugi tagasi pöörduda, kuna nad on pärit konfliktipiirkondadest, vahendab Guardian.

Üks neist ütles Guardianile, et neile keelduti varjupaiga andmisest põhjendusel, et nad võivad Ukrainas mujale kolida, hoolimata sellest, et nende kodulinn on sõjatsoon.

Firma Sterling Law teatas, et nendega võtavad igal nädalal ühendust ukrainlased, sealhulgas haavatavad naised ja lapsed, kelle taotlused on tagasi lükatud. Firma tegeleb mitme apellatsiooniga, mis toob kaasa mitmekuulisi ooteaegu, mille jooksul ukrainlased on ebakindlas olukorras.

Kuigi ukrainlased saavad ajutise viisarežiimi abil 18 kuud riigis viibida, süvendab ebakindlus nende elukorralduse osas ärevust ja stressi.

Advokaadibüroo Sterling Law advokaat Halyna Semchak ütles, et ta töötab Nikopolist, suures osas hävinud linnast pärit üksikemaga, nägemispuudega mehega ja Ühendkuningriigis sündinud lapse vanemaga.

Nende keeldumiskirjades on tavaliselt märgitud, et konfliktiga seotud riskid ei vasta pagulasseisundi konventsiooni alusel tagakiusamise lävele, kuna nad saavad kolida Ukraina turvalisematesse piirkondadesse, kus on avalikud teenused, ning nad saavad vaesuse vältimiseks taotleda abi ÜRO pagulaste ülemvolinikult (UNHCR) ja kohalikelt organisatsioonidelt.

Ta ütles, et see on „murettekitav ja kasvav trend”, mille põhjustasid jaanuaris Ühendkuningriigi siseministeeriumi juhistes tehtud uuendused, mis nüüd peavad selliseid piirkondi nagu Kiiev ja Lääne-Ukraina „üldiselt turvaliseks”. Ta on täheldanud, et pärast uuendust on tema menetletavatest varjupaigataotlustest vähem edukaid olnud.

„See hinnang on vastuolus Ukraina tegeliku eluga. Ma arvan, et iga ratsionaalne inimene mõistaks, et Ukraina on endiselt vägivaldse sõja keskel, kus rünnakud on viimastel kuudel sagenenud. Meie kliendid seisaksid täna Ukrainasse naastes silmitsi tõsiste ohtudega, sealhulgas pommitamise, sundteenistusse võtmise, perekondade lahutamise ja sõja psühholoogilise traumaga,” ütles ta.

„Õiguslikust seisukohast on need otsused sügavalt murettekitavad. Need eiravad keerulist reaalsust kohapeal ega arvesta individuaalsete oludega sisukalt, eriti arvestades Euroopa inimõiguste konventsiooni artikleid 3 ja 8 [mis kaitsevad õigust kaitsele kahju eest ja õigust vabadusele],” märkis ta.

Ta kutsus valitsust üles suuniseid ümber hindama. „Kuni seda ei juhtu, veab süsteem, mis väidetavalt püüab neid kaitsta, sõja ja ebastabiilsuse eest põgenevaid inimesi jätkuvalt alt,” ütles ta.

Oleksandr Zbytskyile keelduti varjupaiga andmisest, hoolimata sellest, et ta oli pärit Lõuna-Ukrainast Odessast, sõjapiirkonnast, kus on infrastruktuuri katkestused. Samal ajal kui siseministeerium tema taotlust läbi vaatas, hukkus raketirünnakus viis inimest.

Zbytskyi ja tema pere on olnud Ühendkuningriigis alates 2022. aasta augustist. Ta soovib, et tema poeg, kes oli Ühendkuningriiki saabudes nelja-aastane ja räägib inglise keelt paremini kui ukraina keelt, jätkaks koolis käimist ning et tema naine saaks jätkuvalt ravi ärevuse, depressiooni ja paanikahoogude vastu.

Kõik tema lähisugulased on surnud, mõned hukkusid rindel, teised seetõttu, et neil polnud juurdepääsu arstiabile. Kui ta naaseb, võidakse ta sõjaväkke kutsuda.

„Tagasilükkamine oli tõesti ootamatu… Kes on nõus oma lapse võtma ja viima tagasi riiki, kus käib täieulatuslik sõda?” ütles Zbytskyi.

„Oleme selle pärast masenduses, sest see on mõjutanud kogu meie perekonda. Ma ei saa praegu midagi teha kõige selle pärast, mis mul peas on. Ma ei saa isegi magada. See on tõesti kohutav olukord.

[Mu poeg] on juba alustanud oma vaimset ümberasumist Ühendkuningriigi ühiskonda. Ma ei taha talle ja oma naisele uut stressi tekitada. Ma tean, et on väga-väga oluline elada normaalset elu.”

Briti pagulasnõukogu vanempoliitikaanalüütik Kama Petruczenko ütles, et ta on mures, et Ukraina juhised „ei ole praegu piisavalt paindlikud, et kajastada parimal viisil raskusi piirkondliku ohutuse kiirel hindamisel iga üksiku taotluse puhul”.

Siseministeeriumi viimased andmed näitavad, et alates 2023. aastast on 47 varjupaigataotlust saanud pagulasseisundi ja 724 humanitaarkaitse.

Siseministeeriumi pressiesindaja ütles: „Pärast Vladimir Putini ebaseaduslikku sissetungi oleme pakkunud või pikendanud varjupaika enam kui 300 000 ukrainlasele ja Ukraina kodude programm on endiselt avatud.

Kõiki varjupaiga- ja inimõiguste taotlusi kaalutakse hoolikalt igaüht eraldi vastavalt meie rahvusvahelistele kohustustele. Kelleltki, kellel leitakse olevat tõsise kahju oht, ei oodata Ukrainasse naasmist.”