Hispaania jaoks väga delikaatsel NATO tippkohtumisel – ainsa riigina, mis lükkas tagasi nõudmise suurendada kaitsekulutusi 5 protsendini – sujus kõik enam-vähem ladusalt, kuni Donald Trump avas sõna ja alustas omamoodi poliitilist sõda peaminister Pedro Sáncheze vastu. USA president teatas, et vastuseks Hispaania seisukohale NATO tippkohtumisel kahekordistab ta riigile kavandatud tollitariife: „Nad hakkavad maksma, nad maksavad sel viisil rohkem raha.”

„Te olete ainus riik, kes ei maksa. Ma ei tea, milles probleem on,” ütles Trump, lisades, et ta peab Sánchezega „otse” läbirääkimisi. „See, mida nad on teinud, on kohutav. Nad on ainus riik, kes ei maksa täit summat, nad tahavad jääda 2 protsendi juurde.”

Ta lisas, et Hispaania majandusel „läheb väga hästi ja see majandus võib millegi halva korral täiesti põhja minna”, vahendab El Pais.

„Teate, me peame Hispaaniaga läbirääkimisi kaubanduslepingu üle. Me paneme nad maksma kaks korda rohkem. Ja ma mõtlen seda tegelikult tõsiselt.”

Trump ei maininud otseselt sõna „tariifid”, kuid oli selge, et ta seda silmas pidas – eriti kuna 9. juuli tähtaeg USA kehtestatud tariifidele kogu Euroopa blokile, sealhulgas Hispaaniale, läheneb kiiresti.

„Mulle meeldib Hispaania, see on suurepärane koht ja seal on suurepärased inimesed, aga Hispaania on ainus riik kõigist riikidest, mis keeldub maksmast. Nad tahavad natuke tasuta sõitu, aga nad peavad selle meile kaubanduses tagasi maksma, sest ma ei lase sel juhtuda,” rõhutas Trump. Hilisemas avalduses selgitas ta, et juhib kaubandusläbirääkimisi isiklikult. „Ja siis maksavad nad sel viisil rohkem raha,” ütles ta.

Ka USA välisminister Marco Rubio kritiseeris Hispaania valitsuse seisukohta NATO tippkohtumise alguses Maailmafoorumil Politicole antud intervjuus. „Ma ei arva, et Hispaania saavutatud kokkulepe on jätkusuutlik,” ütles USA kõrgeim diplomaat, vihjates, et Sáncheze seisukohta ajendasid sisepoliitilised mured.

„Hispaanial on praegu sügavad sisepoliitilised probleemid. Neil on vasaktsentristlik valitsus, mis põhimõtteliselt tahab sõjaväele väga vähe kulutada. Ja nad on olnud kangekaelsed,” ütles Rubio. „See on kahetsusväärne. Hispaania on võimekas riik ja panustaja. Ma mõtlen, et nad saadavad sõdureid, nad treenivad sõdureid.”

Haagis oli Hispaania rambivalguses, kuna keeldus kaitsekulutusi tõstmast. Tippkohtumise piltidel näis Sánchez olevat isoleeritud. Ometi ilmus Hispaania peaminister pressikonverentsile rahulolevana, selgitades, et tal oli õnnestunud vältida tohutut lisakulu, mis oleks ohustanud Hispaania heaoluriiki. Samuti kasutas ta hetke – ajal, mil ta oli lähedaste liitlaste ümber tekkinud korruptsiooniskandaalide tõttu äärmiselt poliitiliselt haavatav –, et asuda pealetungile opositsiooniliidri Alberto Núñez Feijóo vastu. Sánchez ütles sisuliselt, et kui võimul oleks konservatiivne Rahvapartei (PP), oleks Hispaania aktsepteerinud USA nõudmist, millega on nõustunud kõik teised Euroopa riigid.

„Kui me oleksime 5 protsendiga leppinud, oleks Hispaania pidanud eraldama kaitsele praeguse ja 2035. aasta vahel täiendavalt 300 miljardit eurot. Kust see tuleks? Kärbetest tervishoiu ja hariduse valdkonnas,” selgitas Sánchez, kes tundus olevat tippkohtumise tulemusega väga rahul, kus ta on vähemalt koridorides ja rahvusvahelises ajakirjanduses kohanud märkimisväärset kriitikat.

Tippkohtumisel oli olukord Hispaania delegatsiooni allikate sõnul palju rahulikum. Keegi ei maininud Hispaaniat otsesõnu, välja arvatud Leedu, kes tänas Hispaaniat sõjalise kohaloleku eest. Ainult Trump viitas varjatud viisil Sáncheze vastupanule. Samade allikate sõnul ütles USA president: „Enamik liitlasi on pühendunud 5 protsendi saavutamisele. Mitte kõik. Ma ei saa aru, miks.” Kuid seejärel algatas ta oma pressikonverentsil Sáncheze vastu kaks otsest ja karmi rünnakut.

Tegelikkuses, peale Trumpi – kes alustas Hispaania vastu täielikku tiraadi – näib enamik riike pidavat Sáncheze ühisdeklaratsiooni allkirjastamist piisavaks. Nad ei ole esitanud vastuväiteid Sáncheze ja Hollandi peaministri Rutte vahel sõlmitud eraldi kokkuleppele, mis lubab Hispaanial pühenduda ainult 2,1 protsendile, mitte 5 protsendile.

Itaalia peaminister Giorgia Meloni, kes on lubanud saavutada 5 protsendi eesmärgi vaatamata oma riigi nõrgemale rahandusele, suuremale võlale ja eelarvepuudujäägile, naljatas küsimuse peale, miks ta pole Sáncheze eeskuju järginud: „Itaalia tegi sama asja mis Hispaania. Või Hispaania tegi sama asja mis Itaalia, valige ise. Me allkirjastasime sama dokumendi,” naeris ta.

Trumpi ja Sáncheze vaheline distants oli NATO tippkohtumisel selgelt ilmne. Nad ei vahetanud isegi tervitusi, nagu Sánchez ise tunnistas. Hispaania juht väidab, et see polnud tahtlik, kuid tegelikult vältis ta Trumpi tervitamise võimalust, istudes kiiresti maha. Sánchez otsustas Trumpi nõudmisele kirjalikult vastu vaielda – kirjavahetuse kaudu Ruttega –, kuid vältis avalikku kokkupõrget ja hoidis kaamerate töötamise ajal enamikust juhtidest distantsi.

„Mul ei olnud võimalust teda [Trumpi] tervitada ega paar sõna vahetada. Kuid kõik liikmesriigid on teadlikud Hispaania usaldusväärsusest ja pühendumusest NATO-le,” rõhutas Sánchez. Vastates Trumpi teisipäevastele märkustele, milles ta ütles, et Hispaania on NATO kokkuleppe jaoks „probleem”, vastas Sánchez: „Hispaania on alati lahendus, mitte kunagi probleem.”

„Pärast seda tippkohtumist võidab NATO, võidab Hispaania ja võidavad julgeolek ning heaoluriik,” ütles Hispaania peaminister. „NATO on ühtne ja väljub sellest tippkohtumisest tugevamana, pidades silmas Euroopa ja transatlantiliste suhete ees seisvaid väljakutseid.”

Mitmete liidrite – ja Hispaania opositsiooni – kahtluste valguses, kes usuvad, et Sánchez on lõpuks sunnitud 5 protsendi eesmärgi saavutama, luges peaminister ette Rutte kirja: „Täna heaks kiidetud deklaratsioon annab Hispaaniale paindlikkuse ise määrata oma tee oma võimete eesmärkide saavutamiseks ja määratleda iga-aastased vajalikud ressursid SKP protsendina – see on väga selge,” selgitas ta.

Kõik näivad nüüd innukalt soovivat Hispaaniaga tekkinud vaidlusest üle saada – sealhulgas Rutte ise, kes väljendas veendumust, et Hispaania suhtub oma kulutuste kohustusse „tõsiselt”, hoolimata sellest, et ta väidab endiselt, et ta ei pea saavutama Haagis seatud 3,5 protsenti, et täita oma kokkulepitud sõjaliste võimete eesmärke.

„Hispaania arvab, et nad saavad need eesmärgid saavutada 2,1 protsendi kulutustega. NATO on täiesti veendunud, et Hispaania peab sinna jõudmiseks kulutama 3,5 protsenti,” ütles Rutte. „Seega näeme ja igal juhul toimub 2029. aastal läbivaatamine.”