Sotsiaalmeedias levivad võltsitud pildid ja videod Ukraina laastavast rünnakust Venemaale. Nii väidab Iltalehti sõjaline asjatundja Emil Kastehelmi.

Ukraina ründas juuni alguses Venemaa õhuväebaase. Rünnakus hävitas Ukraina droonidega üle kümne Venemaa strateegilise pommitaja.

Tehisintellekti abil toodetud piltide ja videote eesmärk on muuhulgas mõjutada avalikku arvamust sõja kohta.

Parimal ja halvimal juhul toimivad need väga tõhusa propagandarelvana, ütleb Kastehelmi.

Üks juunis Ukrainas toimunud rünnakut kujutavatest videotest näitab pilti Ukraina põhjustatud hävingust.

Kastehelmi sõnul tundub video esmapilgul mõnevõrra veenev. Kuid detailid paljastavad video ebasiiruse. Isegi kui romude hulk tegelikult kahjule ei vasta, märgib ta.

Samuti on võimatu videot ühegi lennujaamaga siduda. Samuti on võimatu kindlaks teha tehisintellekti abil loodud video autorit.

Kastehelmi sõnul on võimatu täpselt öelda, kust tehisintellekti abil loodud pildid ja videod pärinevad.

Piltide ja videote autentsuse kontrollimisel on oluline välja selgitada, kes need avaldas. Üks murettekitav märk on see, kui pole võimalik täpselt kindlaks teha, kes need avaldas. Teoreetiliselt on aga võimalik, et pildid ja videod pärinevad Ukraina riiklikult tasandilt.

Tehisintellekti pettused sagenevad ja on Kastehelmi sõnul tulevikus tõsine probleem. Tulevikus on probleemiks see, et päris pilte võltsitud tehisintellekti piltidest on raskem eristada kui varem, märgib ta.

Selle põhjuseks on tehisintellekti tohutult kiire areng.

Võib arvata, et nende piltide ja videote vigu paari aasta pärast enam ei korrata, vähemalt mitte sellisel viisil, märgib ta.

Võltsitud sisu tootmist soodustab asjaolu, et näiteks satelliidipildid on üldiselt oma olemuselt ebatäpsed. Kastehelmi sõnul lähevad tehisintellektiga tehtud pildid ja videod seetõttu inimestele hästi peale.

Eeldan, et me võime seda tulevikus rohkem näha, hindab Emil Kastehelmi.