Viimastel aastatel on Eesti spordimaastikul märgata kahte huvitavat trendi: MMA (sportlik vabavõitlus) ja F1 (Vormel 1 autoralli) on hoogsalt kasvatanud oma populaarsust. Spordifännid, keda varem tunti pigem jalgpalli, kergejõustiku või rallisõpradena, räägivad üha sagedamini UFC matšidest ja vormelietappidest. Isegi need, kes tegelevad tavaliselt händikäp panustamine strateegiatega traditsioonilistel spordialadel, on hakanud huvi tundma uute alade vastu – sest sport ja händikäp maailm laieneb ka neisse valdkondadesse. Mis on nende alade populaarsuse kasvu taga? Vaatleme lähemalt, miks MMA ja Vormel 1 eestlasi üha rohkem paeluvad.

MMA tõus nišist peavoolu

MMA (Mixed Martial Arts) on võitlussport, mis ühendab erinevaid kakluskunstide stiile – poksist ja maadlusest brasiilia jiu-jitsu ning karate-kungfu’ni välja. Kui veel kümme aastat tagasi teadis Eestis MMA-st vaid kitsam ringkond, siis täna on pilt hoopis teine. Spordiklubid üle Eesti avavad MMA-treeningrühmi, võistlustel täituvad saalid pealtvaatajatega ning meedia kajastab suuremaid matše üha usinamalt.

UFC

Üks põhjus selle plahvatusliku kasvu taga on globaalne UFC fenomen. UFC (Ultimate Fighting Championship) on maailma juhtiv MMA-sari, mille tähed – nagu Conor McGregor, Khabib Nurmagomedov, Jon Jones jt – on saanud popkultuuri ikoonideks. Eestiski kogunevad nädalavahetuse hommikutundidel fännid teleekraanide ette, et jälgida otseülekandeid suurimatest UFC sündmustest. Selline pühendunud fännikond sarnaneb juba mõnes mõttes jalgpalli- või poksifännidele.

Kohalikud MMA üritused

Teisalt on MMA populaarsuse taga ka selle ala kohalik areng. Eestis korraldatakse regulaarselt vabavõitluse üritusi – näiteks RAJU nimeline võistlussari on siin aastaid MMA-d propageerinud. Kohalike võitlejate esilekerkimine on oluline: kui oma maa sportlased saavutavad edu, tõmbab see publikut. Hetkel võib näiteks esile tuua Maikel Asturi nime – noor Eesti vabavõitleja, kelle võidud on pälvinud tähelepanu ning keda turundatakse kui üht tulevast tähte. Samuti on Eesti sportlased osalenud rahvusvahelistel võistlustel (sh mõnes Venemaa või Euroopa liigas) ja toonud sealtki kordaminekuid. Need edulood sütitavad noori alustajaid. Paljud jõusaalid ja maadlussaalid on näinud huviliste arvu kasvu – MMA-treening pakub mitmekülgset füüsilist väljakutset ning enesekaitseoskusi, mis meelitab nii mehi kui naisi treeningsaali.

Sotsiaalmeedia

Sotsiaalmeedia rolli ei saa samuti alahinnata. Klipid efektsetest knock-out’idest või dramaatilistest võitudest levivad kulutulena. Kui mõni Eesti meediakanal jagab video formaadis mõne tuntud võitleja matši tipphetki, saab see tuhandeid vaatamisi ja kommentaare. Arutelud foorumites ja sotsiaalmeedias (näiteks Facebooki gruppides) näitavad, et MMA ümber on tekkinud arvestatav kogukond. Vabavõitluse kohta küsitakse, vaieldakse lemmikute üle, analüüsitakse tehnikat – see on märk spordiala juurdumisest.

Meelelahutus

Lisaks puhtsportlikele aspektidele on MMA populaarsus seotud ka meelelahutusliku faktoriga. Vabavõitlus pakub midagi ürgset ja vahetut: üks-ühe vastu lahing puuris, kus võit selgub tihti vastupidavuse, tahtejõu ja nutikuse kombinatsioonina. See intensiivsus köidab ka neid, keda võib-olla klassikalised spordialad nii tugevalt ei eruta. MMA on etendus, kus iga matš võib lõppeda ettearvamatult – sarnane hasart tekib nagu tipptasemel poksimatšide puhul.

Kõik eelnev selgitab, miks Eesti MMA on nišialast muutunud arvestatavaks spordifenomeniks. Kui veel lisada, et paljud traditsioonilised spordikihlvedusid pakkuvad saidid on lisanud MMA matšid oma panustamisvalikusse (mõni ennustab juba, mis raundis võit tuleb või millise võttega), näeme, et ka siin kandub fännihuvi laiemale sporditarbimisele üle. Isegi händikäp panustamine kontseptsioon on MMA-s kasutust leidmas – näiteks andes autsaiderile “punktiedu” matšieelses analüüsis. See näitab ala küpsust – kui juba ennustajad ja panustajad teemat süvitsi lahkavad, on spordiala kindlalt inimeste teadvuses kohal.

Vormel 1 uus tulemine

Kui Vormel 1 ehk F1 on globaalselt juba aastakümneid olnud mootorispordi kuninglik sari, siis Eestis on selle populaarsus olnud aegade jooksul üles-alla lainetav. 1990. aastatel ja 2000. alguses elas ka Eestis arvukas fännklubi kaasa Michael Schumacheri ja Mika Häkkineniga täidetud duellidele ning Soome TV kaudu jälgiti Kimi Räikköneni tegemisi. Vahepeal see huvi mõnevõrra vaibus – osalt ehk seetõttu, et eestlastel endal polnud F1-s oma sõitjat ning rallisõitja Markko Märtini ja hiljem Ott Tänaku edukäik WRC-s tõmbas enam tähelepanu. Ent nüüdseks on F1 Eesti publikule taas atraktiivseks saanud.

„Drive to survive”

Selle uue tulemise üheks suurimaks põhjuseks peetakse tihti Netflixi dokumentaalsarja „Drive to Survive”. See sari, mis alustas 2019. aastal, viis vaatajad esmakordselt F1 telgitagustesse põneval ja dramaatilisel moel. Tulemuseks – üle maailma, sealhulgas Eestis, tulvas spordile juurde täiesti uus fännide põlvkond. Noored, kes varem F1 vastu suurt huvi ei tundnud, hakkasid vaatama etappe, valisid endale lemmiksõitjad ja -tiimid ning vestlesid koolivahetundides põnevusega viimase etapi sündmustest. Drive to Survive tegi F1-sarjale hiiglasliku turundusteenistuse, muutes selle inimlikumaks ja draamarohkemaks ka neile, kes ehk pelgasid, et “autod sõidavad ringiratast, mis seal ikka vaadata”. Serienäitajad rõhutasid konflikte, pingeid, rõõmu ja pettumusi – ja see haaras publikut.

Sotsiaalmeedia

Teine oluline aspekt on F1 üldine muutumine globaalselt interaktiivsemaks. Sotsiaalmeedia on tulvil F1 sisu: klipid möödasõitudest, meemid tiimibosside kommentaaridest, fännide loome (joonistused, videod) – kõik see hoiab teemat päevakorral ka võistlustevabal ajal. Eestis on väga aktiivsed F1 arutelugrupid, nii Facebookis kui foorumites, kus sadu liikmeid vahetab mõtteid rehvitaktika või uute tehniliste reeglite üle. Ehk teisisõnu, F1 on muutunud trendikaks. Mis omakorda tähendab, et ka spordiklubides ja muudes sotsiaalsetes ringkondades on aktsepteeritud ja popp rääkida vormelitest – varem ehk peeti seda kitsa ringi tehnikahullude pärusmaaks, nüüd aga on vormeliuudised meie suuremates portaalides esilehel ja jõuavad laiema publikuni.

F1 Kajastuse muutumine

Tuleb ka märkida, et Vormel 1 kajastuse stiil on Eestis muutunud. Lisandunud on kohalikke taskuhäälinguid (podcaste) ja YouTube’i saateid, kus entusiastid lahkavad iga etappi, teevad ennustusi ning kutsuvad külalisi (näiteks autosportlasi või insenere) teemat avama. See tekitab kogukonnatunnet – fännid saavad oma keeles ja oma võtmes sisust osa. Eestlastel on ka teatav side Soome kaudu: Soomlastel on traditsiooniliselt alati olnud F1-s tipptegijaid (Häkkinen, Räikkönen, nüüd Bottas), ja nende edu kajastub ka meie meedias, mis omakorda hoiab huvi üleval. Kimi Räikköneni karjääri jälgis siinmail kindlasti tuhandeid inimesi – tema jäine olek ja samas terav huumor tegid temast ka Eestis armastatud isiku.

Uued elamused ja emotsioonid

Kolmas faktor on uued elamused ja emotsioonid, mida F1 pakkuda suudab võrreldes teiste aladega. Vormelietapi jälgimine on kombinatsioon tippspordist, tipptasemel tehnoloogiast ja ettearvamatust võidusõidust. Noorem publik, kes on kasvanud üles videomängude ja kiire interneti keskel, leiab F1-st palju atraktiivset: kiirus, riskid, glamuursed võistluskohad, rahvusvaheline mõõde. See erineb traditsioonilisest spordist piisavalt, et pakkuda vaheldust. F1-ga kaasneb ka ohtralt statistikat ja andmeid – ideaalne pinnas analüütilisele meelele (näiteks neile, kes naudivad spordiennustusi ja handicap-analüüse). Iga kurv läbiti sajandike täpsusega, rehvide kulumine protsentides, meeskondade punktiseis – selles on oma võlu andmehuvilisele publikule.

Uued fännid

Lisame siia ka selle, et F1-fännide seltskonnaga liitumine on muutunud lihtsamaks. Kui keegi “uus fänn” avaldab sotsiaalmeedias rõõmu või pettumust mõne sõitja üle, võetakse ta avasüli arutellu. Kogukond kasvab ja uued tulijad tunnevad end teretulnuna. Seda on toetanud ka Vormel 1 enda turundus – tiimid suhtlevad fännidega (Twitteris on paljud F1 tiimid eestikeelsete postitustega kasvõi naljatledes tähelepanu võitnud), meemikultuur jpm.

Kokkuvõtteks, Vormel 1 populaarsus on Eestis tõusuteel tänu hästi kombineeritud globaalsetele ja kohalikele teguritele: Netflixi sari andis hoo sisse, sotsiaalmeedia hoiab vungi üleval, ning meelelahutusväärtus koos kogukonnatundega teeb ülejäänu. Spordi mõttes on huvitav näha, kuidas F1 on toonud juurde ka naissoost fänne – autod ja kiirus pole enam ainult “poiste mängumaa”. Paljud naised on hakanud sarja jälgima, tihti just tänu eelmainitud Netflixi sarjale, mis neid tegelaste kaudu kaasa haaras. See avardab spordi haaret veelgi.