Kui sõda puhkeb, kaevab Soome kaitsevägi oma ladudest välja 100 000 Ida-Saksamaa ja 100 000 Hiina automaatrelva.

Soome ostis relvad odavalt 1990. aastate alguses. Sellest ajast alates on need halvima ootel laos olnud, vahendab Iltalehti.

Aastal 2012 plaaniti sõjaaegsete vägede vähendamisel purustada sada tuhat automaatrelva. Projekt kukkus läbi ja kaitseminister Stefan Wallin kinnitas toona, et relvad hoitakse alles.

Kaitsevägi teatas Iltalehtile e-kirja teel, et umbes 200 000 Hiina ja Ida-Saksa relva on endiselt laos. Relvade tuleviku kohta pole otsuseid tehtud.

Iltalehti palus luba ründerelvade pildistamiseks, kuid kaitsevägi keeldus.

Kaitsevägi keeldus ründerelvade kohta intervjuust, viidates tihedale ajakavale, kuid maavägi ja logistikaosakond vastasid küsimustele e-kirja teel.

Kui vähesed erandid välja arvata, ei kasutata relvi rahuajal väljaõppeks. Need on olemas sõja jaoks.

Ida-Saksa kokkupandavaid ründerelvi kasutatakse endiselt vähesel määral, näiteks tankimeeskondade relvadena. Muul ajal on nende kasutamine väga piiratud, märgib kaitsevägi.

Kaitseamet kavatseb veelgi suurendada oma ulatuslikku sõjaaegset väge, mis on praegu 280 000 sõdurit. Reservi plaanitakse suurendada miljoni sõdurini.

Sellises olukorras ei ole juttugi kasutuskõlblike relvade hävitamisest.

Kaitseväe andmetel on automaatrelvi piisavalt kogu sõja jaoks. Lisaks on olemas „märkimisväärne hulk vajalikke varurelvi”. Kaitsevägi ei avalda automaatrelvade koguarvu.

Ülejäänud Euroopa vähendas 1990. aastate alguses oma armeesid, kuid Soome ostis sügavaima majanduslanguse ajal sadu tuhandeid allahinnatud automaatrelvi.

Soome ostis Hiinast 100 000 Kalašnikovi automaadi Hiina versiooni.

Soome ostis Saksamaalt 100 000 Ida-Saksa versiooni Kalašnikovist, mille taasühinenud Saksamaa oli pärinud Ida-Saksa Demokraatliku Vabariigi rahvaarmeelt, mis oli igavikku kadunud.

Soome enda automaatrelv RK 62 on samuti Kalašnikovi versioon. Soome ettevõte Sako lõpetas RK 62-l põhinevate automaatrelvade tootmise 1997. aastal.

Varem on kritiseeritud Hiina ja Ida-Saksa relvade ostmist. Automaatrelvad oleks saanud osta Sakolt. 200 000 Soome automaatrelva ostmine oleks aga olnud palju kallim.

1950ndatel aastatel otsustas Soome arendada oma automaatleva, mis põhines Nõukogude Kalašnikovi ehk AK-47 automaadil. Venelased oskasid käsirelvi valmistada, nagu soomlased olid juba sõdades kogenud.

Hiina ja Ida-Saksa automaatrelvade ning RK 62 versioonide peamised tehnilised erinevused on sihik, kolvijuhiku kinnitus ja relva kaba kuju.

Relvad ei olnud ostmisel täielikult ühilduvad. Hiina automaadid tuli varustada Soomes toodetud haamervedruga.

Ründerelvade tüübi küsimus on alati olnud poliitiline.

Tulevikus peaks RK 62-l põhinevad automaatrelvad asendama NATO-ga ühilduv automaatlev Sako M23. See põhineb Ameerika automaatrelval Armalite.

Pärast Sakolt katsekasutuseks ostetud automaatrelvade välikatsetusi saab nende kohta järelduste tegemiseks vaatlusi teha. Relvade laiema hankimise kohta pole otsuseid tehtud ning välikatsetuste ajakava on veel täpsustamisel, teatas Soome kaitsevägi Iltalehtile.

Ühendatud Saksamaalt saadud relvadel polnud 1990. aastate alguses lääneriikides kasutajaid. Soome ostis hea meelega müüki pandud relvad kokku. Saksamaa oli õnnelik, kui ta ei pidanud relvi vanarauda saatma.

Pariisi rahuleping keelas relvade impordi Saksamaalt. Soome lõpetas lepingu 1990. aastal ja rakendas kohe meetmeid. Helsingin Sanomat teatas 1995. aasta juunis, et alates 1992. aastast on Saksamaalt Soome imporditud 2500 rongitäit relvi.

Lisaks relvadele osteti ka 300 miljonit Ida-Saksamaa padrunit. Need on kurikuulsad oma elavhõbeda sisalduse poolest.

Kaitseväes on uuritud elavhõbedaga kokkupuudet ja laskemoona kasutamisest tulenev elavhõbedaga kokkupuude on selgelt alla soovituslike võrdlusväärtuste. Kaitseväe väitel on padrunite kasutamine rahuaegsel väljaõppel siiski ohutuskaalutlustel piiratud.

Aasta 2022 veebruaris tegi parlamendi liige Timo Heinonen ettepaneku saata Ukrainasse Hiina automaate, kuna need tundusid ebavajalikud.

Arutelu ei edenenud. Soome ei ole nõus loobuma sõjavarustusest, mida ta ise võis vajavat.

Millises seisukorras on laos olevad relvad?

Eriti Hiina relvi on kritiseeritud nende madala kvaliteedi pärast. Üks Helsingi relvakaupmees arvustas neid isegi 1996. aastal Iltalehtile.

Soome kaitseväe andmetel sobib Hiina relv sõjaaja vajadusteks.

Aastal 1997 teatas Helsingin Sanomat, et vaseliiniga kaitstud Hiina relvi tuleb pesta keeva veega, kontrollida, õlitada ja hoiustada. Ulatuslik hooldusoperatsioon pidi kestma viis aastat.

Ida-Saksamaa automaate oli sel ajal juba kontrollitud, töödeldud ja hoiustatud. Need olid pakitud õhukindlatesse kottidesse ja kaitstud keemiliste reaktsioonide eest. Hiina automaatide hooldusest pole sellest ajast alates avalikult räägitud.